Kullo
 
Kullo
Kullo
Kullo Karepa Noortelaager
Kullo
Kullo Lastegalerii
Kullo
 
  Font
Kullo
Sisukaart
Kullo
 
 
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Saada sõbrale
Saada sõbrale
Saada sõbrale
RSS
Sündmuste kalender
Kullo
Kullo Hetkel Kullo Lastegaleriis
Kullo
Kullo Näituste ajakava
Kullo
Kullo Kullo Lastegalerii ruumide pildid
Kullo
Kullo Galeriitunnid
Kullo
Kullo Huviringid Kullo Lastegaleriis
Kullo
Kullo Konkursid
Kullo
Kullo Laste sünnipäev
Kullo
Kullo Hinnakiri
Kullo
Kullo Maja ajalugu
Kullo
Kullo Lühikursused
Kullo
Kullo
Huviringid
Kullo
Muudatused
Kullo
Õnnitleme
Kullo
Tööpakkumised
Kullo
Teenused

Maja ajalugu

Print

   

Galerii hoone on diele-dornse tüüpi hilisgooti kivielamu mille ehitamist alustati 14.saj.

DIELE
DIELE – keskaegse kaheruumilise (diele-dornse tüüpi) hilisgooti kivielamu (15.-16.saj.) suur eeskoda. Välisust raamib teravkaarne perspektiivportaal ja ruumi valgustavad raidkivipiitadega aknad. Algselt olid kallid pliiprossidega vitraaziruudud ainult akende ülaosas, kuna allosas olid puust luugid. 19. sajandil lammutatud ukseportaal restaureeriti 1981.-83. aastail kasutades maja keldrist leitud, 70% ulatuses säilinud raidkive. Välisukse ees olnud kõrgest trepist ehk etikust jälgi ei leitud. Samuti restaureeriti kahest varasemast suurest aknast üks, mille piidakivid oli müüritises osaliselt säilinud. 
Diele oli elamu kõige esinduslikum ruum: siin võeti keskajal vastu külalisi, sõlmiti kaubalepinguid ja hoiti kõige hinnalisemaid kaupu. Käsitöölise elamus täitis ruum ka töötoa ülesandeid. Kuninga 6 diele oli algselt laiem ja kahe aknaga, 17. sajandil eraldati vaheseina ehitamisega ruumi idaosa. Diele tagaseinas saab alguse avatud allosa ja kaheksakandilise nurgasambaga mantelkorsten, mis ahenedes läbib kõiki korruseid ja ulatub katusest välja. Toitu valmistati mantelkorstna aluses köögis. Keskajal olid diele jadornse massiivsetel palklagedel laoruumid, kuhu pääses keerdastmetega müüritrepi kaudu. Sellest trepist on säilinud mõned alumised astmed diele ja dornse vahelises käigus. 17.sajandil rajati eluruumid diele idaossa ja diele ning dornse lae peale. Sinna pääsemiseks ehitati esinduslik puust sisetrepp. Viimane lammutati 19. sajandil ja rekonstrueeriti 1983. aastal uurimistöödel leitud meetripikkuse, treitud balustritega trepitarandi fragmendi järgi. Diele põrand oli algselt paeplaatidest, mis paigaldatud keldri talalaele. Diele kirdenurka ehitati 1981.-83. a. restaureerimistööde käigus uus raudbetoonist sisetrepp. Samas, ülakorrusel oli 18. sajandil ehitatud käimla ehk profatt. Alla keldrisse suunduva käimlatoru ülemine ots (kaanega suletud) on trepiruumis nähtav.
DORNSE
DORNSE – keskaegse kaheruumilise (diele-dornse tüüpi) hilisgooti kivielamu (15.-16.saj.) tagumine elutuba. Ruumi küttis keldris asetsev hüpokaustahi mille kerisekividelt pääses kuumenenud õhk elutuppa kuue ava kaudu ahju katvas paeplaadis. Kütmise ajaks suleti avad kivikorkidega. 16. sajandist pärineb praeguseks osalt säilinud kamin, mille portaalil on omaniku initsiaalid. 16./17. sajandil oli idaseinas lai kaksikaken, mille sillust toetas keskelt renessansiajastule iseloomulik ümar dekoratiivne kivisammas. Hiljem ehitati selle asemele massiivne kivipost. Uurimistöödel avastati sellesse postisse müürituna varasema kivisamba kapiteel neegerpühakule Mauritiusele iseloomuliku portreega, mis viitab majaomaniku seotusele Mustpeade vennaskonnaga. Kapiteel on praegu umbkaudu algses kohas eksponeeritud. 1981.-83. a. restaureerimistöödel avastatud, 17. sajandil maalitud palklael on eriti laiadt talad. Ruumi põhjaseinas on keldrisse viiv müüritrepp. Seinaõnarused lääneseinas tähistavad magamisasemete asukohti.Dornse põrand oli algselt paeplaatidest, mis olid paigaldatud keldri lae tiheda paigutusega taladele. Akendest avaneb vaade siseõue.
PRUDENTIA SAAL
Dornse võis algselt olla ühekorruseline, keldriga. 17. sajandil ehitati dornsele teine ja kas kohe või hiljem ka kolmas korrus. Ülakorrusele pääsemiseks ehitati dielesse dekoratiivne puutrepp. Dornsepealne kamber oli kaunis barokne ruum, kuhu 18. sajandil lisandus lõuendil laemaal ja tol ajal moodne glasuuritud pottidest ahi.
Laemaal „Prudentia“ (õli, lõuend, 5,8 x 6,4 m, tundmatu meister 18.saj. kolmandast veerandist) avastati hoone uurimise käigus 1980. aastal. Maal ootas kaua konserveerimist ja 22. märtsil 2000. a. paigaldati lõpuks endisele kohale. Kreeka mütoloogia ainelise maali keskseks figuuriks on tarkusejumalanna Prudentia temale iseloomulike sümbolite - peegli (ettenägelikus), mao (kavalus) ja avatud raamatuga (tarkus). Jumalannat ümbritsevatel pilvedel on kaks inglit, maali ääristab reljeefse barokkornamendi kujutis.
HALL (dornsealune) KELDER
Kuninga 6 hoonestuslugu on iseloomulik paljudele Tallinna ja ka Riia kinnistutele. 14. sajandil, kui valdavaks olid veel puithooned, läks moodi ehitada krundi sügavusse suhteliselt tulekindlam väike kivihoone, nn. stenhus. 15. sajandil hakati stenhuside ja tänavajoone vahele ehitama suuri, keldriga kivielamuid, mille põhikorruse ruumi nimetati dieleks. Endine stenhus jäi keldriks ja selle peale ehitati eluruum dornse. Seetõttu on ka dornse põrand paljudes majades diele põrandast kõrgemal. Dornsealusesse keldrisse ehitati hüpokaust-ahi, mille abil ülemist elutuba köeti. Ahju suits juhiti müürisisese lõõri kaudu mantelkorstnasse. Dornseehitati mõne meetri võrra põhja poole pikemana kui oli olnud algne stenhusStenhusi põhjaseina kunagine asukoht markeeriti restaureerimistööde käigus ruumi paeplaatpõrandas. Ruumi läänesein on laotud osalt savimördiga, nähtavasti tõkestamaks Toompea poolt tulevaid veesooni, mis praegugi kulgevad maja all, ainult sügavamal kui vanasti. Ruumi põhjaseinas olev müüritrepp viib üles dornsesse. Keldrist hoovi viiv ukseava on läbi murtud 1981.-83. a. restaureerimistööde ajal tolleaegsete tuletõrjeorganite nõudel.
VALGE (dielealune) KELDER
Keldril oli algselt palklagi, mille peal on diele paeplaatpõrand. Ruumil oli paeplaat- või muldpõrand.
Dornse- ja dielealuse keldri vahelisse läbikäiku avaneb hüpokaust-ahju suu. Ahjusuu kõrval on väike nišš, kuhu kütja asetas ruumi valgustamiseks küünla või laterna. Küttepuid hoiti tõenäoliselt dielealuses keldris.
Dielealusest keldrist (samuti kui dielest) on vaheseina ehitamisega 17. sajandil eraldatud väiksem, idapoolne osa. Selles ruumis, hoone kirdenurgas, on tellistest laotud ja krohvitud lampkast fekaalide kogumiseks. Lampkasti kohale suubub II korruselt, endisest käimlaruumist lähtuv vertikaalne, paksudest laudadest käimlatoru. Selle keldriruumi kaudu, läbi tänavapoolses seinas oleva luugi käis fekaalide väljavedu. Lampkasti kõdunenud täitest leiti kaks katkist, 19. sajandist pärit messingist seinabraad. Kaevamistöödel selgus ka, et veel varasem, puust lampkast oli asunud samas, kuid teisel pool välisseina, hoovis.
MANTELKORSTEN
Diele loodenurgas olev mantelkorsten toetub seintele ja kagunurgas erandlikult sihvakale, ühes tükis kivisambale. Muidu on Tallinna mantelkorstnate nurgasambad jämedamad ja laotud rõhtsetest paekividest. Ülespoole koonduv mantelkorsten läbib kõiki korruseid, ulatub pikalt katusest välja ja lõpeb sademete eest kaitsva kivist, võlvitaolise katusega. Kesk-Euroopast imporditud mantelkorsten oli algselt alt kuni üles lahtine. Sellest ka ütlemine, et kõrgest tornist võis läbi korstna alla, kõrvalmaja kööki vaadata (kiek in de kök). Meie põhjamaine kliima sundis peagi mantelkorstnaisse vahelagesid ehitama tõkestamaks ülalt alla valguvat külma. Vahelagesid tehti nii puust kui tellisvõlvina, suitsu ja praelõhnade ärastamiseks tehti laesse luuk. Keldris asuva hüpokaust-ahju suits juhiti külgnevasse kiviseinasse ehitatud lõõri kaudu mantelkorstnasse ülalpool vahelage. Kui 17. sajandil varustati ülakorrusele ehitatavad eluruumid ahjudega, siis juhiti samasse ka ahjude suits. Milline võis välja näha köögi kolle, selle kohta meil kindlaid andmeid ei ole. Jõelähtme köstrimaja mantelkorstna aluses köögis säilinud kolded sarnanevad kaminaga, mille suits juhitakse lõõri kaudu üles, vahelae peale. Kuninga 6 mantelkorstna seinasse on II korrusel tehtud väike luuk huvilistele mantelkorstna põneva siseruumi vaatlemiseks.
 Euroopas Vahemerest Läänemereni oli kuni 19. saj. alguseni levinud ka teist tüüpi mantelkorsten. See ehitati elamu keskel asuva köögiruumi kohale. Köögi ees ja taga olid väiksemad, väljapääsuga esikud, köögist kahele poole paiknesid sümmeetriliselt eluruumid. Selle, põhiliselt 17. sajandil levima hakanud majatüübi näidiseid on rohkesti säilinud Eesti mõisa- ja kiriklahoonestuses, vähemal määral ka eeslinnades, näitena võib tuua elamu Tallinnas, Uus tn. 15 (praegu Leedu saatkond) ning Kuusalu pastoraadi.
 




Detsember 2017
Tagsi Edasi
E
T
K
N
R
L
P
       
3
4
7
11
14
22
23
24
25
27
28
29
30
31
Tänane päev Tänane päev   Üritus Üritus
Kullo
16.12.2017 Ülle Luts ABC stuudio jõulupidu.
16.12.2017 O.Marenkova õpilased esinevad Vene muusika festivalil
16.12.2017 õp.T.Timofejeva osa võtt vene muusika festivalil
16.12.2017 V.Khoretskaya Klaveriringi õpilased osalevad Vene Muusika Festivalil
16.12.2017 Sõleke nooremate Jõuluball

Kullo Liitu huviringidega Tunniplaan Leia oma klass

 

 

 

 

 


TALLINNA HUVIKESKUS "KULLO" | Mustamäe tee 59 | Tel 6646 100 | E-post kullo(ät)kullo.ee

Liitu huviringidega Tunniplaan Leia oma klass