|
|
|
TALLINNA HUVIKESKUS KULLO
KERAAMIKA
|
I Üldosa
|
|
Õppeaja kestvus: 3 õppeaastat. Esimesel aastal toimub huvialaga tutvumine. Järgnevatel aastatel toimub huviala tegevus vastavalt füüsiliste ja üldteadmiste kasvule.
Maht tundides: ühe rühma töö toimub 2 korda nädalas 3 tunni kaupa; õppeaastas 228 tundi (9 kuud).
Õppekeel: vastavalt vajadusele kas eesti või vene keel.
Lisaained: kompositsioon, joonistamine; siidimaal, klaasimaal, portselanimaal
Õppevormid ja meetodid: õppetundides omandatakse eriala oskused, õnnestunud töid eksponeeritakse näitustel (iga õpilase parimad tööd); üle kahe aasta toimub Vabariiklik “Savisellid” konkurss (esitatakse kahe aasta parimad tööd igast vanuserühmast); joonistustega võimalus esineda õpilastele väljakuulutatud konkurssidel ja võistlustel. Täiskasvanute tööd eksponeeritakse samuti näitustel. “Savisellide” konkurssi ei ole. Vastuvõtutingimused: alates 7-ndast eluaastast (esimesest kooliaastast), õpimotivatsiooni olemasolu
Õppevaldkond: kunst
Dokument lõpetamisel: vastavalt vajadusele.
|
|
II Õppe-ja kasvatustöö eesmärgid
|
|
Esmane ülesanne on täita heatahtlikult laste kasvatuses lüngad, mis sageli on kodudes jäänud tegemata. Oma töökoha koristamine ja töövahendite koristamine ja pesemine. Austus tööde vastu ja kaaslastesse lugupidav suhtumine. Humaanne omavaheline suhe õpetaja ja õpilaste vahel. Pidev töise suhte, otsustusvõime, kohusetunde ja vastutustunde arendamine. Õppetöö eesmärkideks on: vabastada õpilane koolistressist, kindlustunne - olla ise ilulooja, esteetilise maitse ja kriitikameele arendamine, iseseisvus otsuste langetamisel, õpihimu. Tahe eksponeerida oma loomingut, olla julge ja iseseisev.
|
|
III Õppetöö sisu
|
|
Nr
|
Töö sisu
|
7-10 aastased
|
11-14 aastased
|
|
1
|
Vabakujuliste õõnesvormide kujundamise esmane võte
|
6
|
6
|
|
2
|
Vabakujuliste õõnesvormide kujundamise teine võte
|
12
|
12
|
|
3
|
Vabakujuliste õõnesvormide kujundamise kolmas võte
|
12
|
12
|
|
4
|
Õpitud töövõtete kinnistamine
|
15
|
18
|
|
5
|
Õõnesvorm lisadetailidega ja faktuuriga
|
24
|
24
|
|
6
|
Kompositsiooniline tasapinnaline ülesanne, fantaasia rakendus
|
24
|
24
|
|
7
|
Ümarplastiliste figuuride voolimine peast, vaadeldud materjalide alusel, ulmelised tööd
|
24
|
24
|
|
8
|
Dekoratiivsete vormide ja plastika lahendamine
|
18
|
18
|
|
9
|
Joonistamine natuurist
|
15
|
9
|
|
10
|
Kompositsioon: siidimaal, klaasimaal, segatehnikas kompositsioonid, portselanmaal
|
24
|
24
|
|
11
|
Harjutustööd, portselanmaal
|
21
|
30
|
|
12
|
Tehnoloogilised tööd ja glasuurimine
|
30
|
21
|
|
13
|
Keraamika ajalugu ja vestlused
|
6
|
6
|
|
|
|
228t
|
228t
|
|
Nr
|
Töö sisu
|
15-18 aastased edasi-
jõudnud
|
Töö sisu
|
Täis-
kasvanud
|
|
1
|
Treimine, tsentreerimine, tööde viimistlus
|
45
|
Algõpe, töö variatsioonidega
|
45
|
|
2
|
Faktuur, lisadetailid, tehnoloogilised lahendused
|
48
|
Tasapinnaline kompositsioon, erialane ülesanne
|
24
|
|
3
|
Õõnesvormi plastika, eriteema käsitlus
|
42
|
Dekoratiivsed detailid õõnesvormil, valamine
|
66
|
|
4
|
Kompositsioon (siidimaal, klaasimaal, portselanmaal, erialane dekoori käsitlus)
|
63
|
Kompositsioon (siidimaal, portselanmaal, segatehnikad, angoobimaal, erialased lahendused.
|
56
|
|
5
|
Tehnoloogia, glasuurimine
|
30
|
Tehnoloogia, glasuurimine
|
37
|
|
|
|
228t
|
|
228t
|
|
|
IV Oodatavad õpitulemused
|
|
Esimese astme läbinud õpilased saavad ettekujutuse, mis on keraamika ja kuidas sünnib keraamiline ese. Ta saab teadmised oma loomingu väärtusest ja ajast, mis selle teostamiseks võib minna. Keraamikaga tegelemisel saab selgeks, et keraamika ei hõlma ainult savist esemete valmistamist, vaid väga oluline osa õppetöös on joonistamisel, maalimisel ja kompositsioonilisel mõtlemisel ning paljude olemasolevate pildimaterjalide läbitöötamisel.
Teise astme õpilased (oluline füüsiline areng) saavad alustada treimisoskuste omandamisega. Kompositsioonilised tööd muutuvad suuremaks. Lisanduvad erinevad töövõtted.
Glasuurimisoskuse arendamine. Glasuurialuse maali rakendamine.
Kolmanda astme õpilased omandavad treimisoskuse, mudelite valmistamise ja vajadusel kipsvormi teostamise.
Teise ja kolmanda astme õpilaste töö eeldab vastupidavust, kannatlikkust, järjepidevust.
|
|
V Hindamine
|
|
Õppetöö käigus saavad selgeks paljud uued mõisted, mis on keraamikaalase tegevuse juures kasutusel. Selgeks saab aja loogiline kulgevus töö idee sünnist teostuse lõpuni ning näitustel eksponeeritavate tööde väärtuseni välja. Suurimaks positiivseks hinnanguks õpilasele on tema töö eksponeerimine näitustel. Kõige kõrgemaks hinnanguks töö kvaliteedile ja kunstilisele teostusele on õpilase teose eksponeerimine “Savisellide” konkursil.
|
|
Kasutatav metoodiline kirjandus:
|
|
Plastilise anatoomia õpikud
Kunstiajaloo alased teosed
Taimi ja loomi tutvustavad teosed
Erialased ajakirjad ja rahvaste keraamikat tutvustavad väljaanded: Hiina, Egiptuse, Prantsuse, Inglise, Jaapani, Soome; Kesk-Aasia, Ameerika ( Indiaanlaste keraamika); Vene (Dõmkovo, Gzel), Eesti, Läti, Leedu jne.
Leo Rohlin (2003) „Keraamika käsiraamat”. Tallinn Eesti Kunstiakadeemia.
Ligi, A. (koostatud 2003) Leo Rohlin. Tallinn Eesti Kunstiakadeemia.
|
|
|
|
|
|
E
|
T
|
K
|
N
|
R
|
L
|
P
|
|
1
|
2
|
3
|
|
|
6
|
7
|
|
8
|
9
|
10
|
11
|
12
|
13
|
14
|
|
15
|
16
|
17
|
18
|
19
|
20
|
21
|
|
22
|
23
|
24
|
25
|
26
|
27
|
28
|
|
29
|
30
|
31
|
|
|
|
|
 |
Tänane päev |
|
 |
Üritus |
|
|
|
