Kullo
 
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo Karepa Noortelaager
Kullo
Kullo Lastegalerii
 
  Font
Kullo
Sisukaart
Kullo
 
 
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Saada sõbrale
Saada sõbrale
Saada sõbrale
RSS
Sündmuste kalender
Kullo
Kullo Kunst
Kullo
Kullo Loodus
Kullo
Kullo Mudilastele
Kullo
ABC STUUDIO
Kullo
Kullo
EELKOOL KUNINGA TÄNAVAL
Kullo
Kullo
ELLERHEINA LAULU- JA RÜTMIKARING MUMMUD
Kullo
Kullo
KT STUUDIO
Kullo
Kullo
LAULUSTUUDIO SINILILL
Kullo
Tunniplaan
Kullo
Kullo
Leia oma klass
Kullo
Kullo
Õppekava
Kullo
Kullo
Saavutused
Kullo
Kullo
Üritused
Kullo
Kullo
Foto- ja videogalerii
Kullo
Kullo
MOTORING
Kullo
Kullo
MUDILASTE MUUSIKARING (vene õppekeelega)
Kullo
Kullo
MUINASJUTU-KUNSTITUBA
Kullo
Kullo
MEISTERDAMINE,PUUTÖÖ JA DISAIN
Kullo
Kullo
TANTSUANSAMBEL SÕLEKE
Kullo
Kullo
MEISTERDAMINE JA VOOLIMINE
Kullo
Kullo
VÄIKELASTE LOOVUSRING
Kullo
Kullo
NÄITERING KUNINGA TÄNAVAL
Kullo
Kullo Muusika
Kullo
Kullo Tants
Kullo
Kullo Tehnika
Kullo
Kullo Üldkultuur
Kullo
Kullo Tunnid toimuvad Kuninga 6 (vanalinnas Kullo Lastegaleriis)
Kullo
Kullo Laulukarussell
Kullo
Kullo
Muudatused
Kullo
Tööpakkumised
Kullo
Teenused
Kullo
Huviringid
Kullo
Õnnitleme

Õppekava

Print

 

TALLINNA HUVIKESKUS KULLO
 
Laulustuudio Sinilill
 

I Üldosa
 
Õppeaja kestvus: 1 õppeaasta
Maht tundides: 1-2 aastased – 2 tundi nädalas, 74 tundi õppeaastas
                             3-6 aastased – 4 tundi nädalas, 148 tundi õppeaastas
     
Õppekeel: eesti keel
Õppevormid ja meetodid: õppetund, esinemised, kontserdid, osavõtt lauluvõistlustest
Vastuvõtu tingimused: lapsevanema avaldus
Õppevaldkond: muusika
 
Laulu- ja tantsurühm Sinilill tegutseb Huvikeskuses Kullo alates 1991. aastast. See rühm on suunitletud väikelastele ja nende igakülgsele arendamisele läbi muusikaliste tegevuste. Rühmas võivad osaleda lapsed juba alates esimesest eluaastast. Väga paljud selles rühmas alustanutest jätkavad kooliealiseks saades ka muudes Kullo huvialaringides.
 
Lapsed võtame vastu ilma konkursita.
 
1 – 2 aastased lapsed käivad nädalas koos 2 tundi nädalas ja viibivad tunnis koos vanematega. Vanemate abil teeme erinevaid rütmiharjutusi, liigume erinevates rütmides, laulame ja mängime.
3 – 6 aastased käivad nädalas koos 4 tundi ja viibivad tunnis ilma vanemateta.
Rühma eesmärgiks on lapses isiksuse arendamine läbi laulu ja tantsu ning tema võimete avastamine ja suunamine.
 
Laste muusikalise arengu tase ja tempo on erinev ning suuri võimalusi laululise tegevuse läbiviimiseks erinevate muusikaliste võimete ja oskustega lasterühmas pakub diferentseeritud tööviis. Selles töös on olulisel kohal lähtumine laste individuaalsetest võimetest kõikide muusikaliste põhivõimete osas.
Diferentseeritud laululine tegevus on üles ehitatud lapsele eakohaste meloodiliste mudelite kinnistamisele.
Helilaaditaju areneb soodsate muusikaliste mõjutuste tulemusena viiendal – kuuendal eluaastal. Kuuldekujutlusse jäävad helide suhted ja lihtsamad viisid, mis talletuvad. Nende toel kujuneb nelja – viieaastasel lapsel esmane tonaalsusetunnetus (Michel 1968, Päts 1989, Teplov 1947). Mõni laps laulab helidevahelisi suhteid õigesti, kuid vahetab helistikku mitmel korral. Seda ei tule vaadelda ebamusikaalsuse tunnusena vaid kui muusikalise arenguprotsessi loomulikku osa.
 
Muusikaline areng saab toimuda vaid aktiivse musitseerimise käigus. Selleks, et muusikatund pakuks võimalust kõikidele lastele, on vaja arvestada muusikalise arengu erisusi. Diferentseerimine toimub rühmatöö vormis, kus pakutakse lasterühma jõukohasusest lähtuvalt arendavaid ülesandeid.
Laste vanuselistest iseärasustest lähtuvalt on tunni tegevus tihedalt seotud mänguliste elementidega. Laps on innustunud mängija. Mäng on lapse juhtivaid tegevusi, mille abil ta õpib kaaslastega suhtlema ja probleeme lahendama. Mängides toimub lapse loomulik areng. Muusikalisi mänge mängides toimub lapse muusikaline areng, aga ka tähelepanu ja kontsentratsioonivõime areng ning teistega arvestamise oskus.
 
Muusikaline õppemäng on mitmekihiline pedagoogiline võte, mille eesmärk on mõne muusikalise probleemi lahendamine, ülesande õppimine või õpitu kinnistamine. Laste muusikalistes tegevustes on ta mänguliseks meetodiks ja õpetuse üheks vormiks (Bodarenko 1974). Õppemäng ühendab endas õppimise ja mängu. Just mänguliste võtete abil suudab laps lahendada raskemaid muusikalisi ülesandeid, omandades seeläbi suure hulga kogemusi, eneseusku ja – kindlust. See põhimõte on diferentseeritud laululises tegevuses tähtsal kohal.
 
Levinuim muusikalistest õppemängudest on rütmilis-meloodiline kajamäng. Kajamängu üks arendatum variant on “pallimäng”. See nõuab lapselt tähelepanu jagamise oskust, et kuulda ettelauldud motiivi ja see meelde jätta.
Mudellaul peab silmas lapsele mõne muusikalis-rütmilise või meloodilise teadmiste-oskuste komponendi selgeksõpetamist või kinnitamist (Kaljuste 1980). Mudellaul on selge ja lihtne, piiratud ulatusega ja mitte pikk.
 
Oluline osa muusikalises tegevuses on ka imiteerimis- ja improviseerimismängudel. Matkimine on lastele kõige loomupärasem viis uute oskuste omandamiseks. J. Sloboda andmetel on lapse muusikalises arengus juba alates teisest eluaastast uueks tähiseks püüd imiteerida. Esmalt imiteeritakse kuuldud laulude sõnu, valides neist korduvaid või eriti kujundlikke osi. Järgnevalt imiteeritakse juba konkreetseid rütmi- ja meloodiakujundeid.
 
Alates 3. – 4. eluaastast hakkab laps mängima imitatsioonimänge. Seejuures on eriline roll nägemisel, kuulmisel ja motoorikal.
 
Tähtis osa lapse arengus muusikatunnis on ka liikumisel, mis aitab muusikat tunnetada ja mõista. Muusikapedagoogika seisukohalt on oluline märgata ja teadvustada, et muusika ning liikumise sidumine ühte õppeprotsessi tähendab ühest küljest muusika olemusest lähtuvat õpetamist, sest muusika ja liikumine on juba ajalooliselt kuulunud ühte ning teiselt poolt lapsekesksest õpetusest lähtumist, sest lapsed tajuvad loomuomaselt muusikat ja liikumist ühtse tegevusena.
Muusikaõpetuse eesmärke ja sisu arvestades ning lapse üldist arengut järgides, on muusikatunnis põhjendatud ja enamrakendatavad järgmised liikumise liigid (Toom 2001):
•          Rütmiline liikumine
•          Laulumäng
•          Tants
 
Improvisatsiooniline liikumine - avab paljudele lastele tee oma sisemaailma tundmaõppimiseks ja oma tunnete väljendamiseks.
 
Lapsed saavad tunnis kogemusi, oskusi ja teadmisi nii muusika kui ka liikumise valdkonnas. Muusikat või tantsu õpetades tegeletakse samade väljendusvahendite arendamisega, ainult et töövahendid on erinevad: muusikas hääl ja helid, liikumises keha.
 
II Õppekava üldeesmärgid
Õppe-kasvatuslikuks eesmärgiks on soodustada väikelapse igakülgset arengut läbi laulu, rütmi, liikumise, pillimängu ja muusika kuulamise.
Pisike laps vajab ema ja isa sülesoojust, hellitusi, puudutusi – ta saab sellest nii vajaliku kaitstuse ning ühtekuuluvustunde. Ühendades hellitused ja paitused, kiigutamised ja hüpitamised lihtsate laulude või rütmisalmidega, võimenduvad laste ja vanemate vahelised tunnetuslikud sidemed veelgi ning sellepärast toimuvadki tunnid koos vanematega.
 
Muusikalised mõjutused laulu, rütmi, liikumise, pillimängu ja muusika kuulamise kaudu soodustavad lapse igakülgset arengut beebieast alates.
Last laulu saatel mängitades toetame tema emotsionaalset, keelelist ja motoorset arengut ning paneme idanema pisikese kauni seemne – muusikaarmastuse. Muusikaliste tegeluste mõjul arenevad lapse kuulmine, tähelepanuvõime, keskendumisoskus, loovus, mälu, enda mina tunnetamine – sellele toetub kogu lapse vaimne areng.
Lapsed naudivad tuttavaid, beebieas mängitud mänge veel kolme-, nelja – ja viieaastaseltki.
 
Alates 3. eluaastast viibivad lapsed tunnis ilma vanemateta, harjutame iseseisvust, ise toime tulemist erinevate rütmipillidega, laulude ja tantsudega.
Võtame osa kontsertidest, kus kõigil võrdne võimalus esinemiseks.
 
Tundide eesmärgiks on ka arendada lapses tasakaalustatud tundemaailma ja vähendada pingeid, masendust, stressi, argust ja hirmu. Selle saavutamiseks
on vaja luua selline atmosfäär, et laps julgeb olla vaba, uudishimulik, katsetav, kus ta saab ja tahab laulda kas üksi või koos teistega.
 
Väga oluline on arvestada ka nendega, kelle laululised võimed on tagasihoidlikud. Oluline on püüda neile pakkuda võimetekohast tegevust ja ka neid aegamööda arendada.
Tundide üks osa on ka pillimäng, mis annab võimalused muusikapaladele ja lauludele lisada kaasmängu:
•          Rütmilised liigutused (plaksutamine, sõrmenipsud, trampimine jne.)
•          Saated rütmipillidel ja plaatpillidel
•          Meloodiapillide kaasamine
 
 
III Õppe sisu
 
Väga suure tähtsusega on repertuaari valik – selle abil on võimalik mõjutada lapse tundemaailma. Laulmisprotsessist võtab osa kogu inimene tervikuna – mõjutatud on ka psüühika. Laulmine võimaldab pakkuda positiivseid elamusi, mis aitavad arendada tasakaalustatud tundemaailma ja vähendada pingeid, masendust, stressi, argust ja hirmu.
Arvestada tuleb ka nendega, kelle laululised võimed on tagasihoidlikud – püüda neile pakkuda võimetekohast tegevust ja ka neid aegamööda arendada.
 
1 – 2a. laste repertuaar
 
I poolaasta
 
Rütmipillid
Algab mängutund
Kõrra – kõrra
Sõit – sõit linna
Pallike
Mis me teeme?
Tiirlen, keerlen
Lahti, kinni
Näitame ja peidame
Kahekesi kõnnime
Patsi – patsi
Mina plaksutan
Lähme marssima
Tipsu – tapsu
Mida oskan
Mängulaul
Päkapikk
Kelgutamas
Jõulupuu
Jänes Pikk-Kõrv
Väike kass
Põdramaja
Käpikud
Lastetants
Näpud
Sajab lund
Kui võtan kelgu
Kes elab metsa sees
Riidesse
Kükita
Rattad
Kuidas kõnnib päkapikk
Paid kingituseks
II poolaasta
Pailaul
Kelgumäel
Rebase laul
Loomade lugu
Mängukaru
Jooksutants
Minu sõbrad
Lõbusõit
Laul emale
Emmeke
Linnuke
Vastlasõit
Vastlalaul
Kus on meie käed?
Tants kasvatajaga
Lõbus jooks
Kas kõdi on kodus?
Põlveplaks
Jänkulaul
Kanapojad
Päikene
Putukad
 
 
3-4. aastaste laste repertuaar
I poolaasta
 
Rütmipillid
Loomad
Hüpaksamm
Galopp
Teeme muusikat
Ungari tants
Näitame ja peidame
Kand ja varvas
Väike kass
Jänes Pikk-Kõrv
Kahekesi kõnnime
Sügis
Rebase laul
Näpupolka
Riidesse
Põdramaja
Rattad
Pailaul
Kes elab metsa sees?
Tore laps
Sajab lund
Kelgutamas
Kellad löövad
Jõulupuu
Jõulusoov
Jõulupäkapikk
Talvelaul
 
 II poolaasta
Lumememm
Tore laps
Lumesadu
Sajab lund
Vastlalaul
Tibutants
Rattad
Vokiratas
Kükita
Eesti polka
Kiisutants
Plaksutants
Nukulaul
Laul emale
Mu koduke
Hiiretips
Emale
Veskitants
Linnuke
Tsiri-tsii
Isa tõstab õhku mind
Aasal
Teletupsud
Mammutilaul
Jänkulaul
 
5 – 6 a. laste repertuaar
    I poolaasta
Rütmipillid
Hüpaksamm
Galopp
Sügiselaul
Puravikud
Mida sügis meile toob?
Sügise sünnipäev
Teeme muusikat
Kummisäärik
Konnade tants
Kand ja varvas polka
Marupolka
Plaksupolka
Õunapoisid
Õhupallilaul
Pilved
Kummisäärik
Kaie rätik
Naerupolka
Kelgumäel
Piparkoogid
Pisike päkapikk
Kommilaul
Talve võlumaa
Päkapikujutt
Kelgusõit
Tali-tali
Lõbusad päkapikud
Tasa,tasa
Jõulukell
Jälle on saabunud jõulukuu
 
 
    II poolaasta
Rütmipillid
Vahetussamm
Galopp
Jänkude tantsulaul
Kelgusõit
Pilved
Sajab lund
Vastlalaul
Vastlakukkel
Tsiri-tsii
Sulle,emake
Emale
Kommivabrikus
Saladuste maja
Kevade laul
Emakesele
Päikesejänku
Kevadel
Ekraanisõbrad
Kellakägu
 
IV Oodatavad õpitulemused
 
1 – 2 aastased:
Lastel  on arenenud rütmitaju, nad oskavad kasutada mahedakõlalisi rütmipille. Neid käsitsedes on suurenenud laste käteosavus ja koordinatsioon. Lapsed oskavad  liikuda eri karakteritega muusika saatel ja on omandanud ka mõned lihtsamad lastelaulud. Oskavad imiteerida erinevaid loomi, linde ja tunnevad ära nende karakterid.
 
3 – 4 aastased:
Lapsed on omandanud antud laulurepertuaari, oskavad liikuda erineva muusika saatel. Oskavad tantsida õpitud tantse. Võtavad osa kõikidest esinemistest. Julgevad laulda ka üksi.
 
5 – 6 aastased:
Oskavad musitseerida iseseisvalt, on omandanud antud repertuaari. Julgevad olla vabad ja katsetavad. Oskavad käsitseda rütmipille vabalt ja saata laule rütmipillidel.
Võtavad osa kontsertidest, omandades esinemisjulguse. Tublimad laulusolistid võtavad osa lauluvõistlustest ja konkurssidest.
Hindamine
 
Lapsi tuleb tunnustada igas tunnis. Iga tegevus vajab kiitmist ja julgustamist. Vestleme pidevalt ka lapsevanematega, julgustame ning anname positiivset tagasisidet iga lapse kohta.
Võtame maksimaalselt osa esinemistest, sest  ka see innustab lapsi. Tublimad pääsevad lavale üksi, kuid ka teistel on esinemistes oma roll ja kiitust väärivad kõik.
 
Kasutatud kirjandus
 
1. Maie Vikat, Heie Treier, Inge Raudsepp „Muusika ja kunsti õpetamisest”
2. Artiklid: Elin Ots, Ene Kangron, Anu Sepp, Kristi Kiilu, Monika Pullerits, Tuuli Jukk
3. Ave Kumpas “Väikese lapse laulud”
 

 
Oktoober 2017
Tagsi Edasi
E
T
K
N
R
L
P
           
9
12
13
14
15
16
17
18
23
24
25
28
30
31
       
Tänane päev Tänane päev   Üritus Üritus
Kullo
19.10.2017 Piibari torupillimängijad esinevad Reaalkoolis
20.10.2017 Sõleke Treeninglaager Murastes
21.10.2017 Tallinna Huvikeskus Kullo lastekoor Ellerhein esineb Hõimupäevade kontserdil
22.10.2017 Sõleke esineb Paides
26.10.2017 õp.T.Timofejeva laulu klassikalise ringi sõit Viini

Kullo Liitu huviringidega Tunniplaan Leia oma klass

 

 

 

 

 


TALLINNA HUVIKESKUS "KULLO" | Mustamäe tee 59 | Tel 6646 100 | E-post kullo(ät)kullo.ee

Liitu huviringidega Tunniplaan Leia oma klass