Õppeaja kestvus: 1 õppeaasta
Maht tundides: 1-2 aastased – 2 tundi nädalas, 74 tundi õppeaastas
3-6 aastased – 4 tundi nädalas, 148 tundi õppeaastas
Õppekeel: eesti keel
Õppevormid ja meetodid: õppetund, esinemised, kontserdid, osavõtt lauluvõistlustest
Vastuvõtu tingimused: lapsevanema avaldus
Õppevaldkond: muusika
Laulu- ja tantsurühm Sinilill tegutseb Huvikeskuses Kullo alates 1991. aastast. See rühm on suunitletud väikelastele ja nende igakülgsele arendamisele läbi muusikaliste tegevuste. Rühmas võivad osaleda lapsed juba alates esimesest eluaastast. Väga paljud selles rühmas alustanutest jätkavad kooliealiseks saades ka muudes Kullo huvialaringides.
Lapsed võtame vastu ilma konkursita.
1 – 2 aastased lapsed käivad nädalas koos 2 tundi nädalas ja viibivad tunnis koos vanematega. Vanemate abil teeme erinevaid rütmiharjutusi, liigume erinevates rütmides, laulame ja mängime.
3 – 6 aastased käivad nädalas koos 4 tundi ja viibivad tunnis ilma vanemateta.
Rühma eesmärgiks on lapses isiksuse arendamine läbi laulu ja tantsu ning tema võimete avastamine ja suunamine.
Laste muusikalise arengu tase ja tempo on erinev ning suuri võimalusi laululise tegevuse läbiviimiseks erinevate muusikaliste võimete ja oskustega lasterühmas pakub diferentseeritud tööviis. Selles töös on olulisel kohal lähtumine laste individuaalsetest võimetest kõikide muusikaliste põhivõimete osas.
Diferentseeritud laululine tegevus on üles ehitatud lapsele eakohaste meloodiliste mudelite kinnistamisele.
Helilaaditaju areneb soodsate muusikaliste mõjutuste tulemusena viiendal – kuuendal eluaastal. Kuuldekujutlusse jäävad helide suhted ja lihtsamad viisid, mis talletuvad. Nende toel kujuneb nelja – viieaastasel lapsel esmane tonaalsusetunnetus (Michel 1968, Päts 1989, Teplov 1947). Mõni laps laulab helidevahelisi suhteid õigesti, kuid vahetab helistikku mitmel korral. Seda ei tule vaadelda ebamusikaalsuse tunnusena vaid kui muusikalise arenguprotsessi loomulikku osa.
Muusikaline areng saab toimuda vaid aktiivse musitseerimise käigus. Selleks, et muusikatund pakuks võimalust kõikidele lastele, on vaja arvestada muusikalise arengu erisusi. Diferentseerimine toimub rühmatöö vormis, kus pakutakse lasterühma jõukohasusest lähtuvalt arendavaid ülesandeid.
Laste vanuselistest iseärasustest lähtuvalt on tunni tegevus tihedalt seotud mänguliste elementidega. Laps on innustunud mängija. Mäng on lapse juhtivaid tegevusi, mille abil ta õpib kaaslastega suhtlema ja probleeme lahendama. Mängides toimub lapse loomulik areng. Muusikalisi mänge mängides toimub lapse muusikaline areng, aga ka tähelepanu ja kontsentratsioonivõime areng ning teistega arvestamise oskus.
Muusikaline õppemäng on mitmekihiline pedagoogiline võte, mille eesmärk on mõne muusikalise probleemi lahendamine, ülesande õppimine või õpitu kinnistamine. Laste muusikalistes tegevustes on ta mänguliseks meetodiks ja õpetuse üheks vormiks (Bodarenko 1974). Õppemäng ühendab endas õppimise ja mängu. Just mänguliste võtete abil suudab laps lahendada raskemaid muusikalisi ülesandeid, omandades seeläbi suure hulga kogemusi, eneseusku ja – kindlust. See põhimõte on diferentseeritud laululises tegevuses tähtsal kohal.
Levinuim muusikalistest õppemängudest on rütmilis-meloodiline kajamäng. Kajamängu üks arendatum variant on “pallimäng”. See nõuab lapselt tähelepanu jagamise oskust, et kuulda ettelauldud motiivi ja see meelde jätta.
Mudellaul peab silmas lapsele mõne muusikalis-rütmilise või meloodilise teadmiste-oskuste komponendi selgeksõpetamist või kinnitamist (Kaljuste 1980). Mudellaul on selge ja lihtne, piiratud ulatusega ja mitte pikk.
Oluline osa muusikalises tegevuses on ka imiteerimis- ja improviseerimismängudel. Matkimine on lastele kõige loomupärasem viis uute oskuste omandamiseks. J. Sloboda andmetel on lapse muusikalises arengus juba alates teisest eluaastast uueks tähiseks püüd imiteerida. Esmalt imiteeritakse kuuldud laulude sõnu, valides neist korduvaid või eriti kujundlikke osi. Järgnevalt imiteeritakse juba konkreetseid rütmi- ja meloodiakujundeid.
Alates 3. – 4. eluaastast hakkab laps mängima imitatsioonimänge. Seejuures on eriline roll nägemisel, kuulmisel ja motoorikal.
Tähtis osa lapse arengus muusikatunnis on ka liikumisel, mis aitab muusikat tunnetada ja mõista. Muusikapedagoogika seisukohalt on oluline märgata ja teadvustada, et muusika ning liikumise sidumine ühte õppeprotsessi tähendab ühest küljest muusika olemusest lähtuvat õpetamist, sest muusika ja liikumine on juba ajalooliselt kuulunud ühte ning teiselt poolt lapsekesksest õpetusest lähtumist, sest lapsed tajuvad loomuomaselt muusikat ja liikumist ühtse tegevusena.
Muusikaõpetuse eesmärke ja sisu arvestades ning lapse üldist arengut järgides, on muusikatunnis põhjendatud ja enamrakendatavad järgmised liikumise liigid (Toom 2001):
• Rütmiline liikumine
• Laulumäng
• Tants
Improvisatsiooniline liikumine - avab paljudele lastele tee oma sisemaailma tundmaõppimiseks ja oma tunnete väljendamiseks.
Lapsed saavad tunnis kogemusi, oskusi ja teadmisi nii muusika kui ka liikumise valdkonnas. Muusikat või tantsu õpetades tegeletakse samade väljendusvahendite arendamisega, ainult et töövahendid on erinevad: muusikas hääl ja helid, liikumises keha.
|