Õppekava

I Üldosa

Õppeaja kestvus: 1 õppeaasta Maht tundides: 1-2 aastased – 2 tundi nädalas, 74 tundi õppeaastas                              3-6 aastased – 4 tundi nädalas, 148 tundi õppeaastas       Õppekeel: eesti keel Õppevormid ja meetodid: õppetund, esinemised, kontserdid, osavõtt lauluvõistlustest Vastuvõtu tingimused: lapsevanema avaldus Õppevaldkond: muusika   Laulu- ja tantsurühm Sinilill tegutseb Huvikeskuses Kullo alates 1991. aastast. See rühm on suunitletud väikelastele ja nende igakülgsele arendamisele läbi muusikaliste tegevuste. Rühmas võivad osaleda lapsed juba alates esimesest eluaastast. Väga paljud selles rühmas alustanutest jätkavad kooliealiseks saades ka muudes Kullo huvialaringides.   Lapsed võtame vastu ilma konkursita.   1 – 2 aastased lapsed käivad nädalas koos 2 tundi nädalas ja viibivad tunnis koos vanematega. Vanemate abil teeme erinevaid rütmiharjutusi, liigume erinevates rütmides, laulame ja mängime. 3 – 6 aastased käivad nädalas koos 4 tundi ja viibivad tunnis ilma vanemateta. Rühma eesmärgiks on lapses isiksuse arendamine läbi laulu ja tantsu ning tema võimete avastamine ja suunamine.   Laste muusikalise arengu tase ja tempo on erinev ning suuri võimalusi laululise tegevuse läbiviimiseks erinevate muusikaliste võimete ja oskustega lasterühmas pakub diferentseeritud tööviis. Selles töös on olulisel kohal lähtumine laste individuaalsetest võimetest kõikide muusikaliste põhivõimete osas. Diferentseeritud laululine tegevus on üles ehitatud lapsele eakohaste meloodiliste mudelite kinnistamisele. Helilaaditaju areneb soodsate muusikaliste mõjutuste tulemusena viiendal – kuuendal eluaastal. Kuuldekujutlusse jäävad helide suhted ja lihtsamad viisid, mis talletuvad. Nende toel kujuneb nelja – viieaastasel lapsel esmane tonaalsusetunnetus (Michel 1968, Päts 1989, Teplov 1947). Mõni laps laulab helidevahelisi suhteid õigesti, kuid vahetab helistikku mitmel korral. Seda ei tule vaadelda ebamusikaalsuse tunnusena vaid kui muusikalise arenguprotsessi loomulikku osa.   Muusikaline areng saab toimuda vaid aktiivse musitseerimise käigus. Selleks, et muusikatund pakuks võimalust kõikidele lastele, on vaja arvestada muusikalise arengu erisusi. Diferentseerimine toimub rühmatöö vormis, kus pakutakse lasterühma jõukohasusest lähtuvalt arendavaid ülesandeid. Laste vanuselistest iseärasustest lähtuvalt on tunni tegevus tihedalt seotud mänguliste elementidega. Laps on innustunud mängija. Mäng on lapse juhtivaid tegevusi, mille abil ta õpib kaaslastega suhtlema ja probleeme lahendama. Mängides toimub lapse loomulik areng. Muusikalisi mänge mängides toimub lapse muusikaline areng, aga ka tähelepanu ja kontsentratsioonivõime areng ning teistega arvestamise oskus.   Muusikaline õppemäng on mitmekihiline pedagoogiline võte, mille eesmärk on mõne muusikalise probleemi lahendamine, ülesande õppimine või õpitu kinnistamine. Laste muusikalistes tegevustes on ta mänguliseks meetodiks ja õpetuse üheks vormiks (Bodarenko 1974). Õppemäng ühendab endas õppimise ja mängu. Just mänguliste võtete abil suudab laps lahendada raskemaid muusikalisi ülesandeid, omandades seeläbi suure hulga kogemusi, eneseusku ja – kindlust. See põhimõte on diferentseeritud laululises tegevuses tähtsal kohal.   Levinuim muusikalistest õppemängudest on rütmilis-meloodiline kajamäng. Kajamängu üks arendatum variant on “pallimäng”. See nõuab lapselt tähelepanu jagamise oskust, et kuulda ettelauldud motiivi ja see meelde jätta. Mudellaul peab silmas lapsele mõne muusikalis-rütmilise või meloodilise teadmiste-oskuste komponendi selgeksõpetamist või kinnitamist (Kaljuste 1980). Mudellaul on selge ja lihtne, piiratud ulatusega ja mitte pikk.   Oluline osa muusikalises tegevuses on ka imiteerimis- ja improviseerimismängudel. Matkimine on lastele kõige loomupärasem viis uute oskuste omandamiseks. J. Sloboda andmetel on lapse muusikalises arengus juba alates teisest eluaastast uueks tähiseks püüd imiteerida. Esmalt imiteeritakse kuuldud laulude sõnu, valides neist korduvaid või eriti kujundlikke osi. Järgnevalt imiteeritakse juba konkreetseid rütmi- ja meloodiakujundeid.   Alates 3. – 4. eluaastast hakkab laps mängima imitatsioonimänge. Seejuures on eriline roll nägemisel, kuulmisel ja motoorikal.   Tähtis osa lapse arengus muusikatunnis on ka liikumisel, mis aitab muusikat tunnetada ja mõista. Muusikapedagoogika seisukohalt on oluline märgata ja teadvustada, et muusika ning liikumise sidumine ühte õppeprotsessi tähendab ühest küljest muusika olemusest lähtuvat õpetamist, sest muusika ja liikumine on juba ajalooliselt kuulunud ühte ning teiselt poolt lapsekesksest õpetusest lähtumist, sest lapsed tajuvad loomuomaselt muusikat ja liikumist ühtse tegevusena. Muusikaõpetuse eesmärke ja sisu arvestades ning lapse üldist arengut järgides, on muusikatunnis põhjendatud ja enamrakendatavad järgmised liikumise liigid (Toom 2001): •          Rütmiline liikumine •          Laulumäng •          Tants   Improvisatsiooniline liikumine - avab paljudele lastele tee oma sisemaailma tundmaõppimiseks ja oma tunnete väljendamiseks.   Lapsed saavad tunnis kogemusi, oskusi ja teadmisi nii muusika kui ka liikumise valdkonnas. Muusikat või tantsu õpetades tegeletakse samade väljendusvahendite arendamisega, ainult et töövahendid on erinevad: muusikas hääl ja helid, liikumises keha.

II Õppekava üldeesmärgid

Õppe-kasvatuslikuks eesmärgiks on soodustada väikelapse igakülgset arengut läbi laulu, rütmi, liikumise, pillimängu ja muusika kuulamise. Pisike laps vajab ema ja isa sülesoojust, hellitusi, puudutusi – ta saab sellest nii vajaliku kaitstuse ning ühtekuuluvustunde. Ühendades hellitused ja paitused, kiigutamised ja hüpitamised lihtsate laulude või rütmisalmidega, võimenduvad laste ja vanemate vahelised tunnetuslikud sidemed veelgi ning sellepärast toimuvadki tunnid koos vanematega.   Muusikalised mõjutused laulu, rütmi, liikumise, pillimängu ja muusika kuulamise kaudu soodustavad lapse igakülgset arengut beebieast alates. Last laulu saatel mängitades toetame tema emotsionaalset, keelelist ja motoorset arengut ning paneme idanema pisikese kauni seemne – muusikaarmastuse. Muusikaliste tegeluste mõjul arenevad lapse kuulmine, tähelepanuvõime, keskendumisoskus, loovus, mälu, enda mina tunnetamine – sellele toetub kogu lapse vaimne areng. Lapsed naudivad tuttavaid, beebieas mängitud mänge veel kolme-, nelja – ja viieaastaseltki.   Alates 3. eluaastast viibivad lapsed tunnis ilma vanemateta, harjutame iseseisvust, ise toime tulemist erinevate rütmipillidega, laulude ja tantsudega. Võtame osa kontsertidest, kus kõigil võrdne võimalus esinemiseks.   Tundide eesmärgiks on ka arendada lapses tasakaalustatud tundemaailma ja vähendada pingeid, masendust, stressi, argust ja hirmu. Selle saavutamiseks on vaja luua selline atmosfäär, et laps julgeb olla vaba, uudishimulik, katsetav, kus ta saab ja tahab laulda kas üksi või koos teistega.   Väga oluline on arvestada ka nendega, kelle laululised võimed on tagasihoidlikud. Oluline on püüda neile pakkuda võimetekohast tegevust ja ka neid aegamööda arendada. Tundide üks osa on ka pillimäng, mis annab võimalused muusikapaladele ja lauludele lisada kaasmängu: •          Rütmilised liigutused (plaksutamine, sõrmenipsud, trampimine jne.) •          Saated rütmipillidel ja plaatpillidel •          Meloodiapillide kaasamine

III Õppe sisu

Väga suure tähtsusega on repertuaari valik – selle abil on võimalik mõjutada lapse tundemaailma. Laulmisprotsessist võtab osa kogu inimene tervikuna – mõjutatud on ka psüühika. Laulmine võimaldab pakkuda positiivseid elamusi, mis aitavad arendada tasakaalustatud tundemaailma ja vähendada pingeid, masendust, stressi, argust ja hirmu. Arvestada tuleb ka nendega, kelle laululised võimed on tagasihoidlikud – püüda neile pakkuda võimetekohast tegevust ja ka neid aegamööda arendada.   1 – 2a. laste repertuaar   I poolaasta   Rütmipillid Algab mängutund Kõrra – kõrra Sõit – sõit linna Pallike Mis me teeme? Tiirlen, keerlen Lahti, kinni Näitame ja peidame Kahekesi kõnnime Patsi – patsi Mina plaksutan Lähme marssima Tipsu – tapsu Mida oskan Mängulaul Päkapikk Kelgutamas Jõulupuu Jänes Pikk-Kõrv Väike kass Põdramaja Käpikud Lastetants Näpud Sajab lund Kui võtan kelgu Kes elab metsa sees Riidesse Kükita Rattad Kuidas kõnnib päkapikk Paid kingituseks II poolaasta Pailaul Kelgumäel Rebase laul Loomade lugu Mängukaru Jooksutants Minu sõbrad Lõbusõit Laul emale Emmeke Linnuke Vastlasõit Vastlalaul Kus on meie käed? Tants kasvatajaga Lõbus jooks Kas kõdi on kodus? Põlveplaks Jänkulaul Kanapojad Päikene Putukad     3-4. aastaste laste repertuaar I poolaasta   Rütmipillid Loomad Hüpaksamm Galopp Teeme muusikat Ungari tants Näitame ja peidame Kand ja varvas Väike kass Jänes Pikk-Kõrv Kahekesi kõnnime Sügis Rebase laul Näpupolka Riidesse Põdramaja Rattad Pailaul Kes elab metsa sees? Tore laps Sajab lund Kelgutamas Kellad löövad Jõulupuu Jõulusoov Jõulupäkapikk Talvelaul    II poolaasta Lumememm Tore laps Lumesadu Sajab lund Vastlalaul Tibutants Rattad Vokiratas Kükita Eesti polka Kiisutants Plaksutants Nukulaul Laul emale Mu koduke Hiiretips Emale Veskitants Linnuke Tsiri-tsii Isa tõstab õhku mind Aasal Teletupsud Mammutilaul Jänkulaul   5 – 6 a. laste repertuaar     I poolaasta Rütmipillid Hüpaksamm Galopp Sügiselaul Puravikud Mida sügis meile toob? Sügise sünnipäev Teeme muusikat Kummisäärik Konnade tants Kand ja varvas polka Marupolka Plaksupolka Õunapoisid Õhupallilaul Pilved Kummisäärik Kaie rätik Naerupolka Kelgumäel Piparkoogid Pisike päkapikk Kommilaul Talve võlumaa Päkapikujutt Kelgusõit Tali-tali Lõbusad päkapikud Tasa,tasa Jõulukell Jälle on saabunud jõulukuu         II poolaasta Rütmipillid Vahetussamm Galopp Jänkude tantsulaul Kelgusõit Pilved Sajab lund Vastlalaul Vastlakukkel Tsiri-tsii Sulle,emake Emale Kommivabrikus Saladuste maja Kevade laul Emakesele Päikesejänku Kevadel Ekraanisõbrad Kellakägu

IV Oodatavad õpitulemused

1 – 2 aastased: Lastel  on arenenud rütmitaju, nad oskavad kasutada mahedakõlalisi rütmipille. Neid käsitsedes on suurenenud laste käteosavus ja koordinatsioon. Lapsed oskavad  liikuda eri karakteritega muusika saatel ja on omandanud ka mõned lihtsamad lastelaulud. Oskavad imiteerida erinevaid loomi, linde ja tunnevad ära nende karakterid.   3 – 4 aastased: Lapsed on omandanud antud laulurepertuaari, oskavad liikuda erineva muusika saatel. Oskavad tantsida õpitud tantse. Võtavad osa kõikidest esinemistest. Julgevad laulda ka üksi.   5 – 6 aastased: Oskavad musitseerida iseseisvalt, on omandanud antud repertuaari. Julgevad olla vabad ja katsetavad. Oskavad käsitseda rütmipille vabalt ja saata laule rütmipillidel. Võtavad osa kontsertidest, omandades esinemisjulguse. Tublimad laulusolistid võtavad osa lauluvõistlustest ja konkurssidest.

Hindamine

Lapsi tuleb tunnustada igas tunnis. Iga tegevus vajab kiitmist ja julgustamist. Vestleme pidevalt ka lapsevanematega, julgustame ning anname positiivset tagasisidet iga lapse kohta. Võtame maksimaalselt osa esinemistest, sest  ka see innustab lapsi. Tublimad pääsevad lavale üksi, kuid ka teistel on esinemistes oma roll ja kiitust väärivad kõik.

Kasutatud kirjandus

1. Maie Vikat, Heie Treier, Inge Raudsepp „Muusika ja kunsti õpetamisest” 2. Artiklid: Elin Ots, Ene Kangron, Anu Sepp, Kristi Kiilu, Monika Pullerits, Tuuli Jukk 3. Ave Kumpas “Väikese lapse laulud”