Kullo
 
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo Karepa Noortelaager
Kullo
Kullo Lastegalerii
 
  Font
Kullo
Sisukaart
Kullo
 
 
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Saada sõbrale
Saada sõbrale
Saada sõbrale
RSS
Sündmuste kalender
Kullo
Kullo Kunst
Kullo
Kullo Mudilastele
Kullo
Kullo Muusika
Kullo
AKORDIONIÕPE
Kullo
Kullo
ANSAMBEL PIIBAR
Kullo
Kullo
KOORISTUUDIO ELLERHEIN ETTEVALMISTUSKOOR MUMMUD
Kullo
Kullo
MUDILASKOOR ELLERHEIN
Kullo
Tunniplaan
Kullo
Kullo
Leia oma klass
Kullo
Kullo
Õppekava
Kullo
Kullo
Saavutused
Kullo
Kullo
Üritused
Kullo
Kullo
Foto- ja videogalerii
Kullo
Kullo
LASTEKOOR ELLERHEIN
Kullo
Kullo
TÜTARLASTEKOOR ELLERHEIN
Kullo
Kullo
FLÖÖDIÕPE
Kullo
Kullo
INSTRUMENTAALANSAMBEL SÕLEKE
Kullo
Kullo
KANDLEÕPE
Kullo
Kullo
KITARRIÕPE
Kullo
Kullo
KLASSIKALINE LAUL
Kullo
Kullo
KLAVERIÕPE
Kullo
Kullo
PILLIÕPPE SOLFEDZO
Kullo
Kullo
POP-JAZZ LAUL
Kullo
Kullo
KULLO PUHKPILLIORKESTER
Kullo
Kullo
RADUGA ETTEVALMISTUSKOOR
Kullo
Kullo
RADUGA MUDILASKOOR
Kullo
Kullo
RADUGA KANDIDAATKOOR
Kullo
Kullo
RADUGA KONTSERTKOOR
Kullo
Kullo
RADUGA KAMMERKOOR
Kullo
Kullo
TRUMMIÕPE
Kullo
Kullo
UKULELEORKESTER
Kullo
Kullo
VIIULIÕPE
Kullo
Kullo
VOKAALANSAMBEL HELISEV HÄÄL
Kullo
Kullo Tants
Kullo
Kullo Tehnika
Kullo
Kullo Üldkultuur
Kullo
Kullo Tunnid toimuvad Kuninga 6 (vanalinnas Kullo Lastegaleriis)
Kullo
Kullo Laulukarussell
Kullo
Kullo
Huviringid
Kullo
Muudatused
Kullo
Tööpakkumised
Kullo
Teenused
Kullo
Õnnitleme

Õppekava

Print
TALLINNA HUVIKESKUS KULLO
Mudilaskoori Ellerhein

I Üldosa
Mudilaskoor Ellerhein alustas tegevust 1952. aastal. Koor jaotub vanuserühmade järgi D-, C-, B- ja A-kooriks, kus laulavad I – IV klassi tüdrukud.
Üha laiemaid piire omandab meie lastelaulu kultuur. Ka  kõige nooremad, mudilaskoorid, on         võitnud täieõigusliku koha nii kontserdilavadel kui ka laulupidudel.
Selleks, et kooritöö toimuks edukalt, on tarvis teha lastele, kel on enam-vähem võrdsed laululised ja üldmuusikalised eeldused, vastuvõtukatsed. Nii käiakse
sügiseti  koolides  välja valimas tublimaid lauljaid. Osa  lapsi tuleb katsetele eelnevalt väljakuulutatud reklaami põhjal. Esimesel õppeaastal pole eelnev muusikaline ettevalmistus
oluline, küll aga musikaalsus.
Koori vastuvõtukatsed:  musikaalsuse proov, kus laps laulab vabal valikul eelnevalt  õpitud soololaulu, kuulmise täpsuse ja hääleulatuse katse, rütmitaju ja  mälu katse.
 

II Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid, taotletavad üldpädevused
Muusikalises kasvatustöös on tähtsal kohal töö kooriga. Kooritöös leiavad süvendatud  käsitlust  kõik  need  eesmärgid,  mida  me  püstitame  muusikalisele kasvatusele. 
Koorilaul pakub õpilastele esteetilist meelelahutust ja võimaldab neil varakult  võtta osa sellest kättesaadavast musitseerimise vormist.

 
 

                             Kasvatustegevuse eesmärgid:

 
● rikastada õpilase tundemaailma, rajada muusikakultuuriline alus ning
          kujundada terviklik maailmapilt ja muusikaline maitse
● rahvuslike kultuuritraditsioonide säilitamine ja edasikandmine. Selles on esmane koht koorilaulu edendamisel ning kaasaja muusika tutvustamisel
● vastavalt võimalustele tegeldakse vokaalansamblite ja solistidega
● õpilase motivatsiooni, huvitatuse ja hinnangulise suhtumise kujundamine
● huvi äratamine muusika vastu ja muusikakogemuse rikastamine aktiivse musitseerimise kaudu
 
 

                            Muusikalise õppetegevuse eesmärgid:

           Kooritundides taotletakse, et õpilane
musitseerib aktiivselt
arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust
arendab improvisatsioonivõimet laulmise ja rütmilise tegevuse kaudu
arendab vokaalseid võimeid
arendab muusikalist mõtlemist ja eneseväljendusoskust
arendab muusikalist analüüsivõimet, muusikaliste väljendusvahendite kasutamisoskust praktilises musitseerimises ja muusika  kuulamisel
oskab muusikale hinnangut anda ning oma arvamust põhjendada
 
 

                            Taotletavad üldpädevused:

 

 

õpetaja eeskujul esmaste õpiharjumuste ning oskuste kujundamine
lugupidamine kodust  ja perekonnast
viisakusreeglite ja lubaduste täitmine
puhtuse ja korra hoidmine
positiivne suhtumine endasse ja eakaaslastesse
soov õppida ja arendada oma andeid
aja jaotamine õppimise, huvitegevuse, koduste kohustuste ja puhkamise vahel
soov üheskoos tegutseda ja õppida, oskus rühmas töötada
rõõmu tundmine oma edust  ja soov uute kordaminekute järele
 
 

III Õppetöö korraldus ja õppesisu

Keskmes on musitseerimisrõõmu tekitamine. Häälekujundlikus töös on tähelepanu suunatud õigele hingamisele toetuvale loomulikule laulmisele.Vokaalsete võimete arendamisel pööratakse tähelepanu hääle kõlavusele, ilmekusele ning hääle individuaalsetele omadustele ( tämber, diapasoon). Arendatakse mitmehäälset laulmist, iseseisvat musitseerimisoskust, loovust, aktiivset ja emotsionaalset muusikataju, teadlikku muusika kuulamisoskust, muusikalist kujutlusvõimet, mälu, tähelepanu, rütmitunnet ja koordinatsiooni. Musitseerimises lähtutakse eakohasusest ja õpilaste muusikalisest võimekusest.
Kooritundides kasutatakse R. Pätsi ja H. Kaljuste didaktilis-metoodilisi printsiipe, milles on ühendatud  Z. Kodaly meetod ning C. Orffi muusikaõpetuse süsteem.
        
Õppeaja kestvus mudilaskooris on neli aastat:
D - KOOR (I klassi tüdrukud)        
C - KOOR (II klassi tüdrukud)
B - KOOR (III klassi tüdrukud)
A - KOOR (IV klassi tüdrukud)
 
 

IV Oodatavad õpitulemused ja saavutatavad üldpädevused

 
 

D-koori õpitulemused:

    laulab vaba ja loomuliku hingamise, õige kehahoiaku, selge diktsiooniga saavutab kõlalise puhtuse ühehäälsel laulmisel
    kõrgete ja madalate helide võrdlemine kuulmise järgi
    õpib tundma heliastmeid SO, MI, RA, JO, LE, NA, DI noodi järgi
    noodikirja algus, praktilisel musitseerimisel kasutab JO-võtit
    repertuaaris ühehäälsed lastelaulud ja kaanonid
 
 
 

C-koori õpitulemused:

 
laulab vaba ja loomuliku hingamise, õige kehahoiakuga  ning  ilmekalt
saavutab kõlalise puhtuse ühehäälsel laulmisel
kõrgete ja madalate helide võrdlemine kuulmise järgi ning visuaalselt
kordab astmenimesid: JO-JO´, õpib tundma alumisi heliastmeid DI, RA, SO
oskab kasutada musitseerimisel dünaamikamärke p, f, ‹, ›
repertuaaris 1-2 häälsed lastelaulud, kaanonid, kasutab JO-võtit
      

Saavutatud üldpädevused:
 
    armastab kodu ja oma perekonda
    on heatahtlik ja positiivne nii enda kui teiste suhtes
    on usaldusväärne ja aus ning vastutab oma tegude eest
    kuulab õpetajat, tunneb rõõmu õppimisest, muusikast, ühistegevusest
    jaotab oma aega kohustuste ja huvitegevuse vahel
    tunneb  rõõmu kordaminekust ning on valmis uue edu tarvis vaeva nägema
    hoiab puhtust ja korda, suhtub hoolivalt ühisvarasse
 
 

                            B-koori õpitulemused:

 
laulab vaba ja loomuliku hingamise, õige kehahoiu, selge diktsiooniga ning ilmekalt.
saavutab kõlalise puhtuse kahehäälsel laulmisel
õpib tundma ülemisi heliastmeid LE´, MI`, NA´, SO´ noodi järgi
kasutab JO-võtit praktilises musitseerimises. Laulab JO- ja RA astmerida.
arendab mitmehäälsust läbi kaanonite
repertuaaris kaanonid,  Eesti ja teiste rahvaste rahvalaulud, 1-3 häälsed lastelaulud
 
 

                            Saavutatud üldpädevused:

 
● hoolib oma perekonnast
● on kohusetundlik, aus ja täidab oma lubadusi
● planeerib aega õppimise, koduste kohustuste  ja huvitegevuse jaoks
    on valmis koostööks
● on hea kaaslane, kuulab  ja hindab teisi, rühmas tegutseb heatahtlikult
● innustub kordaminekutest
 
                             A-koori õpitulemused:
 
laulab vaba, loomuliku hingamise, õige kehahoiuga, ilmekalt ning selge diktsiooniga
saavutab kõlalise puhtuse kolmehäälsel laulmisel
oskab laulda käemärkide ja rändnoodi järgi
kasutab vabalt JO-võtit praktilises musitseerimises
tutvub absoluutsüsteemiga
repertuaaris 1-3-häälsed lastelaulud, kaanonid, rahvalaulud
 
 

                            Saavutatud üldpädevused:

 
● suhtub heakskiitvalt oma perekonda, eakaaslastesse
● on aus, usaldusväärne, tunnistab oma eksimusi
● kavandab oma tegevust
● elab tervislikult, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest
● väärtustab kunstiloomingut
● esitab ja motiveerib oma mõtteid
● näeb ja hindab ilu enda ümber
 
 

         V Õppeprotsessi hindamine

 
    suuline hinnang pärast iga kontserti, festivali või konkurssi
    suuline analüüs igal kevadel pärast üleminekuarvestust/-eksamit järgmisesse
 kooriastmesse või lastekoori
    suuline hinnang õpitegevusele õpilase enda poolt
    lastevanemate arvamused ja hinnangud
 

        

 

Kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid:

 
-lastelaulikud       - heliplaadid                  - CD-mängija       - video
-liikuvad noodid  - rütmipillid                   - fonogrammid     - klaver
 

 

         Astmelt astmele ülemineku tingimuseks on arvestus või üleminekueksam laulmises ja solfed˛os.
 
Üleminekueksami tingimused:
1. esitada üks soololaul
2. laulda käemärkide ja rändnoodi järgi
3. laulda duetis
4. solfed˛os noodist laulmine ja rütmi plaksutamine
 
Õppetöö kestvus on 35 õppenädalat ehk 210 tundi, millest regulaarselt tunniplaani alusel toimub 140 tundi (s.o. 4 tundi nädalas) ning 70 tundi
( s.o. 2 tundi nädalas) on ette nähtud koori tegevuse spetsiifikast tulenevateks lisaproovideks, kontsertideks, festivalideks, laulupidudeks, plaadi
salvestamisteks jm. kogu õppeaasta vältel. Laululaager toimub suvel Karepal.
 Seega nädalas toimub regulaarselt kokku  4 tundi: 3 laulutundi, 
1 solfed˛o tund, valikainetena soololaul ja  ansamblitund.
 
 

 

 

Mudilaskoori  tunniväline tegevus:

 
 Mudilaskoori tähtsamad traditsioonilised ülesastumised on jõulukontserdid erinevates Tallinna kirikutes ning kooristuudio Ellerhein kevadkontsert
Estonia kontserdisaalis. Koor on osalenud laulupidudel, vabariiklikul konkurss-festivalil Tamsalus, kõigil neljal Tallinnas toimunud Eesti mudilaskooride
festivalil MuFe, Eesti Kooriühingu aastakontserdil, 2007. aastal Isamaaliste koorilaulude konkursil võistluslaulude esitajana, tähtpäevadega  seotud
esinemistel, kontsertidel  Kadrioru lossis ning mitmetel heategevuslikel üritustel, millest võiks nimetada Laulupäikese sarja, etenduses „Balthasar ja Põhjakonn“,
lavastaja Aleksander Pepeljajevi juhendamisel, Eesti Vabariigi 22. ja 25. iseseisvumise taastamise aastapäeva kontsertidel Tallinnas, Estonia 100 kontserdil „Järelkasv“
koos tütarlastekooriga Ellerhein, SOS lasteküla rahvusvahelisel konverentsil Laulasmaal ning mudilaskooride festivalil “Laulusild”.
Lisaks eelnevale on kooril igal aastal veel vahvaid ettevõtmisi suvises traditsioonilises laululaagris Karepal.
Mudilaskoori üheks tähtsamaks eesmärgiks on teha koostööd erinevate professionaalsete muusikutega. Koos on musitseeritud lauljate  Hanna-Liina Võsa, Triinu Tauli,
Mikk Saare, Lauri Liivi, Jalmar Vabarnaga, pianistide Mihkel Mattiseni, Reinis Kampe, Sten Heinoja, Jorma Tootsiga, näitlejate Liis Lassi ja Mikk Jürjensiga, 
ansambliga Gourmet Duo, keelpillikvartetiga Prezioso, akordionist Kristel Laasi,  saksofonisti Lembit Saarsalu ja trummari Reigo Ahvenaga.    Pikaajaline koostöö seob
mudilaskoori armastatud  helilooja ja pianisti Olav Ehalaga, kellega koos on esinetud kontsertidel  „Papa Carlo muusikaline jutustus“, “Kõige suuremad sõbrad”, “Muusika me sees ja ümber”.
Koor on välja andnud regiviiside heliplaadi „Ilus aeg“ ning helilooja Andres Vahisalu lastelaulud. Kaastegevana on osaletud kahe heategevusliku CD „Kuula südamega“ salvestamisel.
Aastal 2017 ilmus kooristuudio 65. sünnipäevaks salvestatud mudilas- ja lastekoori Ellerhein CD “Oma armsa sõbraga”.
 
  
 

 Kooristuudio Ellerhein solfed˛o

 
 

 I Üldosa
Solfed˛o kui õppeaine on määrava tähtsusega kõikides koolides, kus õpetatakse          muusikat. Solfed˛o arendab:

    muusikalist kuulmist
    noodist laulmise oskust
    avab paljude mõistete ja oskussõnade tähenduse
 
 a) Laulmine
    Laulmiseks vajalikud algteadmised: hingamine, fraseerimine, intonatsiooni puhtus, väljendusrikkus.
    Astmetaju arendamine. Astmete tabamine astmetabelil: astmenimedega, noodinimedega, vabalt valitud silbil. Laulmine noodijoonestikult rändnoodi järgi,
käemärkide ja  rütmiseeritud  astmenoodi järgi.
    Diatooniliste helilaadide laulmine ( k.a. duur- ja moll helilaadi laulmine astme- ja tähtnimedega): heliredel tervikuna, tetrahordide kaupa, erinevates taktimõõtudes,
rütmiseeritult, kaanonina. Tänapäeva noodist laulmise metoodika põhineb enamasti laadi, helistiku tunnetuse arendamisele, mitte niivõrd  intervalliõpetusele.
    Solfed˛eerimine. Harjutuste laulmine astme- ja/või noodinimedega, vabalt valitud silbil. Koorirepertuaarist võetud olulisemate motiivide või lausete rakendamine
harjutustes. Harjutuste transponeerimine (vt. relatiivne noodilugemismeetod), moduleerimine ( käemärkide abil astmete võrrutamine). Intervallide ahelate ning numbriridade laulmine.
    Mitmehäälsuse arendamine. Kooripraktika aluse rajamiseks laulda mitmehäälseid harjutusi. Heliredelid intervallides. Intervallide laulmine kahehäälselt.
Akordide laulmine 3-4 häälselt. Järgnevuste kuulamine, laulmine. Ansamblilisuse saavutamiseks harjutada polüfoonilisi 2-3 häälseid harjutusi, samuti laulda mitmehäälselt käemärkide järgi.
    Väga kasulik on laulda kaanoneid (kuni 10 häälseid), sekventsiharjutusi (tonaalseid ja moduleerivaid). Intonatsiooni puhtust kergendavad teadmised akordidest,
nende funktsionaalsusest, pööretest ja lahendustest, üldse harmoonilise liikumise loogikast.
Lauldakse nii kogu kooriga, rühmiti kui individuaalselt. Oluline  on   a  cappella laulmine, mis võimaldab välja töötada ansamblitaju ning laulu kõlalise puhtuse.
 
 

II Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid

 Õpetuse eesmärgiks kooristuudios on:
    arendada lauljates sisemist kuulmist
    intonatsiooni täpsust
    lauluoskust
    analüüsivõimet
    muusikalist kirjaoskust
b) Meetrika ja rütm
Rütmitaju sisendamiseks ja rütmi ladusaks lugemiseks kasutatakse tinglikke rütmisõnu või -silpe. Rütmiharjutusi võib lugeda:
    rütmisilpidega
    plaksutada
    koputada
    laulda rütmisilpidega teatud motiivi laulus
Rütmilise kiirlugemise ja nägemismälu arendamiseks on tabelid (lühikesed rütmilised motiivid). Nende harjutuste najal harjuvad lauljad haarama motiive
tervikuna, mitte üksikuid noote. Rütmis liikumine. Rütmiharjutused ühele ja kahele käele. Ostinato rütmid laulu saatena.          Rütmikaanonid.
         Õpitakse erinevaid taktimõõte: liht-, liit-, sega-, vahelduvat taktimõõtu ja polümeetriat. Läbi põhivältuste minnakse üle rütmiliste alajaotuste juurde.
Vajaduse korral kasutada meetrumi  kaasalöömist või dirigeerimist.
 
c) Suuline analüüs
Laad ja/või helistik. Taktimõõt. Rütm. Meloodia. Intervallid. Akordid. Dünaamika ja agoogilised märgid.
 
d) Improvisatsioon
 
Meloodia improvisatsioon:
    antud tekstile
    läbivõetud teemale (astmed, helilaad, helistik, akord)
    antud  rütmile
    sekventsi moodustamine antud motiivile
 
Rütmi improvisatsioon:
    õpitud taktimõõdus
    teatud rütmigruppidega
    õpitud meloodia saateks
    rütmipillide valmistamine ja kasutamine
 
e)Diktaat
Rütmidiktaat. Meloodiline diktaat (suuline või kirjalik). Kiirdiktaat. Mäludiktaat.
 f) Itaaliakeelsed oskussõnad
Tempod. Dünaamika. Agoogika.
 
Läbivõetud teemade süvendamine ja kinnistamine jätkub igal järgmisel õppeaastal kuni lõpuklassini. Loetletud metoodilisi vihjeid võib omavahel kombineerida, varieerida ja täiendada.
 Mudilaskoori solfed˛o ainekava
 
 

I Üldosa

 
Ellerheina ettevalmistuskoori solfed˛o tunni eesmärgiks on arendada lauljate noodilugemisoskust, õpetada muusika elemntaarteooriat, arendada sisemist   kuulmist, intonatsiooni
puhtust, rütmitunnet, mälu, tähelepanu, ansamblitunnetust ja loomingulisi  võimeid.
         Õppetsükkel on jagatud neljale aastale, vastavalt
         D- (1. klass),C- (2. klass), B- (3. klass), A-koor (4. klass).
Õpetus põhineb relatiivsel noodilugemismeetodil ehk  JO-LE-MI süsteemil.
 
 

 II Õppekorraldus ja -protsess

 
Õppeaeg igas kooris on üks aasta. Aasta lõpetatakse suulise ja/või kirjaliku arvestuse/eksamiga, mis määrab iga üksiku õpilase konkreetsed võimed ja on aluseks tema
jõudmisele järgmise astme koori.
Ellerheina võetakse lauljaid muusikaliste katsete alusel, kus hinnatakse tema vokaalseid          võimeid, samuti rütmitunnet ja viisipidamist. Vanemate kui I klassi õpilastel on          sisseastumisel eelduseks ka eelnev muusikaline haridus.
 
 

 III Õppeprotsessi hindamine

 
Solfed˛o tunnis hinnatakse õpilasi vastavalt kodus ja tunnis tehtavale tööle. Hinnatakse „5“ palli süsteemis ja hinne kirjutatakse õpilase noodivihikusse ning õpetaja enda päevikusse.
Iga aasta lõpus saab õpilane hinde arvestuse/eksami soorituse põhjal, arvestatakse ka üldist hoolsust terve aasta jooksul.

I klass ( D-koor)
I Teooria
Ostinaato (jalg, plaks), Taktimõõt, taktijooned. Astmerida ja põhitoon.
II Helilaad
Duur ja moll helilaad. Kolmkõla - duur ja moll. Kolmkõlade eristamine kuulmise järgi.
JO-võti.
 III Rütm
 2- ja 3- osaline taktimõõt, nende eristamine. Rütmilised kajamängud. Rütmikaartide järgi           plaksutamine. Uued rütmid:                                                               
 IV Harmooniline kuulmine, ostinaatod, kaanonid
 Duur helilaadi laulmine tertsis. Kolmkõlade eristamine ja järgilaulmine. Luua ostinaatod             õpitud lauludele. Laulda lihtsamaid kaanoneid.
 V Diktaat
            Rütmidiktaat plaksutamise või koputamise järgi (põhiliselt suuliselt).
            Ettevalmistus meloodiliseks diktaadiks.
            VI Looming
            Teha 1 takt vasturütmi - 2 või 3 lööki, kasutades õpitud rütme. Improviseerida vastus kohe         peale õpetaja antud takti. Meloodia lõpetamine toonikasse.
            VII Töö vihikuga
            Noodikirja algus. Abijoon, taktimõõt, taktijoon, noodipead ja -varred.
            JO-võtme ja rütmide kirjutamine
            Eksam:
            kirjalik ja suuline (mis aste? Kk ja põhitooni järgi kvindi piires; ka laulda)
 
 
                                               II klass (C-koor)
         I Teooria
         Mis on solfed˛o? Meetrum ja tempo. Ostinaato (jalg, plaks). Taktimõõt, taktijoon, oktaav.
            Pentatoonika (JO ja RA pentatoonika). Astmerida ja kindlad helikõrgused. Pool- ja                     tervetoon. Toonika ja põhitoon.
            II Helilaad, akord
            Pentatooniline laad. NA ja DI aste. Duur ja moll helilaad. Akordi mõiste.
            Duur- ja moll kolmkõlad. NI ja DU aste.
            Kõrgendus- ja madaldusmärk: diees ja bemoll (suuliselt)
            III Rütm
            Korrata õpitud rütmivorme. Uus: ti-ti-ri; ti-ri-ti, tervenoot ja vastav                                              paus, kaheksandik paus.
            2- ja 3- osalise taktimõõdu eristamine.
            Uus: 4- osalisne taktimõõt (tugev ja nõrk taktiosa).  Eeltakt: I ( või kaheksandiknoot).  
         NB! Nõuda sõrmega meetrumi  kaasalöömist. Rütmikell – plaks+meetrum+rütmisilp.
            Vältusnimed (tervenoot, poolnoot jne.) - suuliselt. Rütmilised kajamängud.
            Rütmikaartide järgi plaksutamine (ettenäitamisega mälu treenimiseks).
            IV Harmooniline kuulmine, ostinaatod, kaanonid
            Duur- ja moll helilaadi laulmine tertsis 2-häälselt. Kolmkõlade eristamine ja                                 järgilaulmine, JLM+käsi. Rütmikell+plaks+meetrum+rütmisilp.
            V Diktaat (põhiliselt suuline)
            1-3 nooti neutraalsel silbil järgi laulda. Rütmidiktaat plaksutamise või koputamise                       järgi (suuliselt, kirjalikult). NB! Järgi plaksutavad 2x, kusjuures 1. kord ilma                            rütmisilbita, ainult jalaga meetrumit kaasa lüües. Õpitud laule laulda rütmisilbiga                  (plaks+meetrum). Õpitud laule laulda astmetega (JLM+käsi). I I   Rütmis astmed                   järgi laulda (+käsi), - järgmist lõiku alustada eelmise lõpuastmest.
            Ettelauldud meloodia rütmi plaksutamine.
            VI Looming (põhiliselt II p/a)
            Teha 1 takt vasturütmi- 2, 3 või 4 lööki, kasutades järgmisi rütme:
            NB! Õpetaja ütleb löökide arvu ette , laps improviseerib KOHE pärast etteantud takti
            oma vastuse - ilma pausita. Meloodia lõpetamine toonikasse 1. poole kordamisega                       neutraalsel silbil, kasutades lihtsaid rütme.
            VII Töö vihikuga
            Õpitud laulude rütmistatud astmenoodi kirjutamine. Õpitud laulude kirjutamine 5-le
            joonele JO-võtmega. Kolmkõlade kirjutamine JO-võtme järgi. Rütmidiktaadi kirjutamine.
            Eksam:
            Suuline: 3 nooti neutraalsel silbil järgi laulda. Käe järgi laulda õpitud astmeid
            Kolmkõlade kuulamine, eristamine. Vasturütm.
            Piletid: a) rütm           b) meloodia
 
 

                                     

                                               III klass (B-koor)
         I Teooria
         Absoluutsed helikõrgused c 1 - c2. Viiulivõti, klaviatuur, valged ja mustad klahvid.                                    Astmed ja noodi vahe. Diees, bemoll ja bekarr alteratsioonimärkidena.
            p, f, mp, mf, ff, pp, < >, ritenuto tähendus .
            II Helilaad, akordid
         SI , NI  kordamine. Harmooniline moll.
            Kolmkõlade kolmehäälne laulmine klassis ( 1. x mel.-lt, 2. x harm.-lt)
            III Rütm
         Vältusnimede kordamine koos vastavate pausidega + tabel vihikusse.
            Taktimõõt 2/4, 3/4, 4/4. Taktilöömine 2-le, 3-le. Eeltakt. Kaheksandik eeltaktina.
            Sünkoobi mõiste.                                                                      
            IV Harmooniline kuulmine, ostinaatod, kaanonid
         Harmooniline moll tertsis kahehäälselt. Rütmikell kahehäälselt.
            Laulda harmooniliselt antud kolmkõlas kas alumist, ülemist või keskmist astet.
            Teha ise ostinaatosid õpitud lauludele.
         V Diktaat
         Lihtsa fraasi järgilaulmine (astmeteta).
            Õpitud laulude laulmine - rütmisilp + plaks + meetrum ja JLM + käsi.
            Harjutus: mis aste? - kk ja põhitooni järgi kvindi ulatuses (J-S, R-M).
            Rütmidiktaat (suul., kirj.) meloodia järgi. Suuline astmediktaat ettelaulmise järgi.
            VI Looming
         Rütmirondo, ka sünkoopidega. Meloodia lõpetamine toonikasse 1. poole täieliku,
            2. poole rütmilise kordamisega (fraas ja lause, küsi- ja vastulause).
            Rütmile astmed alla ja siis ise ära laulda. Teise takti vasturütmi improviseerida
            VII Vihik
         Viiulivõti, c 1 - c2.,  klaviatuur, diees, bemoll, bekarr. Vältusnimed - tabel. Taktimõõt.
            Kaheksandinoot ja - paus noodijoonestikul. Õpitud laulude rütmistatud astmenoodi                   kirjutamine mälu järgi + viiele joonele JO- võtmega.
            Eksam
            Fraasi järgilaulmine neutr. silbil ettelaulmise järgi
            Mis aste? (kvindini, kk ja põhitooni järgi)
            Käe j. laulda, NI, SI, DU aste läbiminevalt
            Improviseerida 2 takti vasturütmi - 2x2, 3 või 4 lööki
            Piletid: a) rütm                       b) meloodia
            5 musta klahvi 1. oktaavis koos nimetustega, osata õigesti panna diees ja bemoll
            samade nootide ette 1. oktaavis.
 
                                               IV klass (A -koor)
 
         I Teooria
         Absoluutsed helikõrgused c1-g2. Oktaavid: väike, esimene, teine. Klaviatuur samas                     ulatuses.
            Kirjalikult diees ja bemoll. Osata panna märke nootide ette ulatuses c1-g2
                Helistiku mõiste C-a (G-e, F-d), võtmemärgid, toonika kk.
            Dünaamikamärgid – crescendo, diminuendo.
 
            II Helilaad, akordid
            Meloodiline moll. NI aste. Kogu kromaatika duur helilaadis JLM + käsi. JO asukoha                  muutmine. Numbririda duuris 1= JO/RA = 1 mollis.
 
            III Rütm
            Uus: triool, sünkoop, kaheksandiknoodid vaheldumisi  -pausidega. Rütmid koos                                     meetrumiga. Eeltakt: 1 kaheksandik või 3 kaheksandikku. Takti löömine 4-le.                              Vältusnimede kordamine, pausid.
 
            IV Harmooniline kuulmine, ostinaatod, kaanonid
            Meloodiline moll. Harmooniliselt antud 2 nooti korraga kuulata ja neutraalsel silbil                     järgi laulda.. Rürmikell 2- või 3- häälselt. Kolmkõlade järgilaulmine kohe 3-häälselt.
            Õpitud laule laulda rütmisilp + plaks + meetrum jalaga; JLM + käsi.
 
            V Diktaat
            Lihtne fraas astmetega järgi laulda. Mis aste? - kogu oktaavi ulatuses kk ja põhitooni                  järgi. Rütmidiktaat meloodia järgi suuliselt. Lühikesed lihtsamad suulised diktaadid.
 
            VI Looming.
            Rütmirondo sünkoopidega. Lihtne meloodiarondo. Rütmile astmed alla; astmetele                      rütm peale. Improviseerida 2 takti vasturütmi, kasutades sünkoope.
 
            VII Vihik
            Ühe märgiga helistikud. Õpitud laulude kirjutamine rütmistatud astmenoodina JO –                   võtmega; viiuluvõtmega õpitud helistikku.
 
            Eksam
         Käe järgi laulda. Kromaatilised astmed läbiminevalt sisse.  Mis aste? Kk ja põhitooni                  järgi kogu oktaavi ulatuses. Suuline diktaat hääle või klaveri järgi, NI, SI, DU aste               sees, kaldumisega molli (harmooniline ja meloodiline moll). Improviseerida 2 takti              vasturütmi.
            Piletid: a) rütm, b) meloodia                    
 

    

 

Mai 2018
Tagsi Edasi
E
T
K
N
R
L
P
 
1
2
3
4
6
15
21
24
   
Tänane päev Tänane päev   Üritus Üritus
Kullo
22.05.2018 Nõmme LO koolide 3.-5. klasside kergejõustiku meistrivõistlused
22.05.2018 Põhja-Tallinna ja Kristiine LO 3.-5. klasside kergejõustiku meistrivõistlused
22.05.2018 Mustamäe LO koolide 3.-5. klasside kergejõustiku meistrivõistlused
22.05.2018 Lasnamäe ja Pirita LO koolide 3.-5.klasside kergejõustiku meistrivõistlused
23.05.2018 Haabersti LO koolide 3.-5 ja 6.-7 klasside kergejõustiku meistrivõistlused

Kullo Liitu huviringidega Tunniplaan Leia oma klass

 

 

 

 

 


TALLINNA HUVIKESKUS "KULLO" | Mustamäe tee 59 | Tel 6646 100 | E-post kullo(ät)kullo.ee

Liitu huviringidega Tunniplaan Leia oma klass