Kullo
 
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo Karepa Noortelaager
Kullo
Kullo Lastegalerii
 
  Font
Kullo
Sisukaart
Kullo
 
 
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Saada sõbrale
Saada sõbrale
Saada sõbrale
RSS
Sündmuste kalender
Kullo
Kullo Kunst
Kullo
Kullo Loodus
Kullo
Kullo Muusika
Kullo
AKORDIONIÕPE
Kullo
Kullo
ANSAMBEL PIIBAR
Kullo
Kullo
ELLERHEIN ETTEVALMISTUSKOOR
Kullo
Kullo
ELLERHEIN MUDILASKOOR
Kullo
Kullo
ELLERHEIN LASTEKOOR
Kullo
Kullo
ELLERHEIN TÜTARLASTEKOOR
Kullo
Tunniplaan
Kullo
Kullo
Leia oma klass
Kullo
Kullo
Õppekava
Kullo
Kullo
Saavutused
Kullo
Kullo
Üritused
Kullo
Kullo
Foto- ja videogaleii
Kullo
Kullo
FLÖÖDIÕPE
Kullo
Kullo
INSTRUMENTAALANSAMBEL SÕLEKE
Kullo
Kullo
KANDLEÕPE
Kullo
Kullo
KITARRIÕPE
Kullo
Kullo
KLASSIKALINE LAUL
Kullo
Kullo
KLAVERIÕPE
Kullo
Kullo
LAULUSTUUDIO SINILILL
Kullo
Kullo
MUDILASTE MUUSIKARING (vene õppekeelega)
Kullo
Kullo
PILLIÕPPE SOLFEDZO
Kullo
Kullo
POP-JAZZ LAUL
Kullo
Kullo
KULLO PUHKPILLIORKESTER
Kullo
Kullo
RADUGA ETTEVALMISTUSKOOR
Kullo
Kullo
RADUGA MUDILASKOOR
Kullo
Kullo
RADUGA KANDIDAATKOOR
Kullo
Kullo
RADUGA KONTSERTKOOR
Kullo
Kullo
RADUGA KAMMERKOOR
Kullo
Kullo
TRUMMIÕPE
Kullo
Kullo
UKULELEÕPE
Kullo
Kullo
VIIULIÕPE
Kullo
Kullo
VOKAALANSAMBEL HELISEV HÄÄL
Kullo
Kullo Tants
Kullo
Kullo Tehnika
Kullo
Kullo Üldkultuur
Kullo
Kullo Laulukarussell
Kullo
Kullo
Muudatused
Kullo
Huviringid
Kullo
Tööpakkumised
Kullo
Õnnitleme
Kullo
Teenused

Õppekava

Print
 
Tallinna Huvikeskus Kullo
Kooristuudio Ellerhein õppekava

                            I Üldosa
        
            Õppeaja kestvus:                        12 aastat ( tabel I )
            Maht tundides:                                 4-9 tundi nädalas (tabel II )
            Lisaained:                                         hääleseade, solfed˛o, harmoonia (tabel lI )
            Õppekeel:                                          eesti keel
            Õppevormid ja meetodid:               õppetund, rühmatöö, individuaaltund, esinemine, konkurss, festival, laululaager
            Õppekeskkond:                               Tallinna Huvikeskus Kullo
            Õppevaldkond:                                muusika
            Vastuvõtutingimused:                      huvi ja eelduse olemasolu, vanus, katsed,
                                                                       eelnevalt täidetud avaldus    
                                                       
 
         II Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid
 
         Põhiülesannete hulka kuulub kontserttegevuse kõrval lauljate vokaalsete võimete ja relatiivsel meetodil põhineva  muusikalise kirjaoskuse arendamine,
rahvuslike kultuuritraditsioonide säilitamine ja edasikandmine.  
 
 
              Püstitatud eesmärgid:
 
 
l noorte vaba aja sisustamine
l muusikaliste algteadmiste andmine
l muusikaliste eelduste ja võimete arendamine sihipärase tegevuse kaudu
l koorilaulude tutvustamine ja propageerimine,
kunstilise taseme tõstmine repertuaari kaudu
l olla näidiskoor vabariigi koolikooridele
l osalemine konkurssidel
l laia silmaringi kujundamine
l uute sõprade leidmine
 
               Taotletavad üldpädevused, mille kujunemist jälgitakse ja suunatakse
          kooristuudio õpetajate ja kodu ühistöös:
 
l lugupidav suhtumine endasse ja kaasinimestesse
l tahe mängida, õppida; loovalt mõtelda; oskus kuulata  ja valmisolek koostööks
l teadmiste ja pidevõppe tähtsuse mõistmine; püüd anda oma parim
l oma aja planeerimine
l oma tegevuse eesmärgistamine, kavandamine ja hindamine
l valikud, otsused ja vastutus
l ilu märkamine ning hindamine enda ümber
l tervislikud eluviisid
l ausus, usaldusväärsus, ühiselu reeglite järgimine
 
 
    Ainekavad ei määra kindlaks laulude valikut. Sõltuvalt konkurssidest, kontsertidest, tähtpäevadest valitakse välja eri raskusega repertuaar, mis on mitmekesine nii temaatika kui ka ettekandelise külje poolest. Eripalgeline kava avardab lauljate silmaringi ning nende muusikalist maitset.   
 
 
         III Õppetöö korraldus ja õppesisu
 
 
         Nii nagu hariduspoliitikas on üks eesmärkepakkuda kõigile lastele elementaarset kirjaoskust, on kooristuudio Ellerhein põhimõtteks muusikalise kirjaoskuse ja üldse  haritud kuulaja ja kultuurilembelise lapse kasvatamine. Õppekorralduses arvestatakse vanuselisi, individuaalseid iseärasusi. Sisseastumisel mõõdetakse peamiselt lapse võimete taset, lõpetades aga neidsamu võimeid kasutades omandatud oskuste taset.
Nagu koolis, toimub ka kooristuudios üleminek  ühelt astmelt teise (ühest klassist järgmisse klassi) ühtegi neist vahele jätmata. 
 
         Lapse mitmekülgne arendamine muusikas paneb aluse tema teadmistele ja oskustele. Edukaks saab õpilane areneda vaid siis, kui väärtustame ning arendame õigel ajal ja komplekselt lapse sünnipäraseid eeldusi. Areng ise leiab aset aga reaalsete protsesside kaudu.
 
         Muusikaõpetus põhineb kooristuudios relatiivsel JO-LE-MI meetodil. Vastavalt vanusele ja tasemele sooritavad lauljad  kevadel nõuetekohase arvestuse või eksami. Süsteem tagab edasimineku ja stimuleerib õpilasi püüdlikkusele.
 
         Hääleseades, solfed˛os, harmoonias kasutatakse  õpitavat repertuaari, lisaks  spetsiaalseid solfed˛o ja harmoonia õpikuid.
 
         Kooris laulmine kasvatab distsipliini ja vastutust teiste ees. Dirigent on see, kes sisendab käitumis- ja laulukultuuri.  Ellerhein pole kunagi olnud igav koorikool sunduse ja drilliga, vaid koht, kuhu tullakse pärast koolipäeva emotsionaalselt lõõgastuma, rõõmsate inimeste keskele, heasse seltskonda, kust 12 aasta pärast on kahju lahkuda ning mida igatsetakse taga kogu elu.
 
         KOORISTUUDIO MUUSIKALISE KASVATUSE STRUKTUUR
 
                                               Tabel I 
 
         Kooristuudio jaotub ettevalmistuskoorideks ja põhikooriks.
                      
                                         MUDILASKOOR
                                                      D
                                                   I    klass
                                                   1   häälne
                                                  ~20 lauljat
 
                                                 MUDILASKOOR
                                                       C
                                                   II    klass
                                                   1-2  häälne
                                                   ~20 lauljat
                                          MUDILASKOOR
                                                       B
                                                   III    klass
                                                    1-3  häälne
                                                   ~20  lauljat
 
                                          MUDILASKOOR
                                                        A
                                                    IV    klass
                                                    1-3  häälne
                                                            ~20   lauljat
 
                                               LASTEKOOR
                                                 V-VII   klass
                                                     1-3  häälne
                                                   ~50   lauljat
 
                                         TÜTARLASTEKOOR
                                                 VIII-XII klass
                                                    1-8   häälne
                                                   ~60    lauljat
 
         1970. aastatel  kujunes ELLERHEIN struktuurilt ja sisuliselt kooristuudioks. Eestis oli ta sel ajal ainulaadne koorikool üldhariduskooli kõrval, kus  lapsed  laulsid   1. klassist abituuriumini.
 
                   Huvikeskus Kullo juures toimiv kooristuudio Ellerhein jaguneb :
                  
 
         ETTEVALMISTUSKOORID       MUDILASKOORID:
                                                
 
                                      D-, C-, B-, A- mudilaskoor
 
 
         D   -    I   klassi mudilaskoor  laulab ühehäälseid lastelaule, kaanoneid,
                                                        õpib astmenimesid, lihtsamaid rütmijooniseid;                                                  noodikirja algus
         C   -   II  klassi mudilaskoor laulab ühe-, kahehäälseid lastelaule,
                                                        laulumänge, kaanoneid, õpib astmeid,
                                                        lihtsamaid rütmijooniseid, laulab käemärkide,                                                   JO- võtme ja rändnoodi järgi
         B   -   III klassi mudilaskoor   laulab 1 – 2- häälseid lastelaule, rahvalaule,                                                      kaanoneid,
                                                        laulab JO-võtme, käe ja rändnoodi järgi
         A   -   IV klassi mudilaskoor   laulab 1– 3- häälseid lastelaule, kaanoneid,                                                                rahvalaule,
                                                        laulab käemärkide, rändnoodi ja JO-võtme järgi
         Muusikat armastama õppida saab ainult aktiivse musitseerimise – laulmise ja mängimise          kaudu. Et areneks mitmehäälsuse taju, tuleb rohkesti laulda kaanoneid. Suuremas          õpilashulgas lauldes tunneb nõrgem laulja end julgemalt ja areneb kiiremini.
 
                                                                        LASTEKOOR    
           
                   V-VII klassi lastekoor   laulab 1 – 3- häälseid laule, saab teadmisi
                                                        muusikaajaloost ja heliloojatest
                                                        solfed˛os õpitakse peamiselt  helistikke,
                                                        intervalle, tähelepanu all on  rütm  ja                                                                          koordinatsioon
         Lastekoor propageerib koolides head eesti muusikat, väljenduslikku esituskultuuri ja          laulurõõmu. Eesmärgiks on soodustada teadliku kontserdipubliku kasvatamist.
        
 
          PÕHIKOOR                             TÜTARLASTEKOOR
 
                   VIII-XII klassi lauljad   laulavad 1 – 8- häälseid laule, saavad õpetust                                                   hääle valitsemise tehnikast,
                                                        osalevad suurvormide laulmisel,
                                                        õpivad intervalle, diatoonilisi          laade,                                                                  helistikke, kromatismireegleid, akorde                                                        Muusikaline kirjaoskus võimaldab nõudlikuma repertuaari õppimist ning teoste kiiret          omandamist.
 
                            Õppetöö toimub vastavalt tunniplaanile.
 
 
                                               TABEL II
 
                           
 
                                    KOORISTUUDIO ELLERHEIN
 
 
KLASS
I
 
II  
III
 
IV
V
VI
VII
VIII
IX
X
XI
XII
ÕPPEAASTA
1. õ/a
2. õ/a
3.
õ/a     
4.
õ/a
5.
õ/a
6.
õ/a
7.
õ/a
8.
õ/a
9.
õ/a
10.
õ/a
11.
õ/a
12.
õ/a
ASTMED
NOOREM ASTE
              
KESKMINE                                      ASTE
VANEM ASTE
KOORILAUL
3
3
3
3
4
4
4
6
6
6
6
6
HÄÄLESEADE
 
 
 
 
 
 
 
1
1
1
1
1
ANSAMBEL
 
 
1
1
1
1
1
 
 
 
 
 
HÄÄLERÜHMA
PROOV
 
 
 
 
1
1
1
2
2
2
2
2
SOLFEDˇO
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
HARMOONIA
 
 
 
 
 
 
 
 
1
1
1
1
ARVESTUS/EKSAM
A
A
A
Ü/E
 
 
Ü/E
 
 
 
 
 
 
1. Roomanumbrid tähistavad klassi
2. 1., 2., 3. õppeaasta näitavad tsükli kestvust ( noorem aste 4 aastat, keskmine aste 3
    aastat, vanem aste 4 aastat)
3. Õppeprotsess toimub astmeti:
 
         MUDILASKOOR                   noorem aste
 
         LASTEKOOR               keskmine aste
 
         TÜTARLASTEKOOR vanem aste
4. Õpitavad ained ( tabeli vasakul küljel)
5. Numbrid tabelis näitavad tundide arvu nädalas.
    Õppeaasta kestab 35 õppenädalat. Tütarlastekooril veidi pikemalt                   (sõltub konkurssidest, kontserdireisidest, mida korraldatakse enamasti suvel)
6. A - arvestus  ja   Ü/E - üleminekueksam
7. Lisaks tavaproovidele osaletakse kontsertidel, konkurssidel, festivalidel,   
    laulupidudel jms.                               
    Traditsiooniks on iga-aastased jõulukontserdid Tallinna kirikutes ja kooristuudio
    kevadkontsert  Estonia   kontserdisaalis.
8. 1983. aastast toimuvad suvised laululaagrid Karepal, looduslikult kaunis ning
    kultuurilooliselt  rikkas paigas.  
   Välisreisid on võimalus koori edasiseks arenguks, peites endas stiimulit esindada ja
    propageerida oma maad ja rahvast rahvusvahelistel foorumitel.
 
 
              IV Oodatavad õpitulemused ja saavutatavad üldpädevused
           
 
         Saavutatud üldpädevused:
 
● õpilane suhtub endasse ja kaasinimestesse lugupidavalt
l tahab mängida, õppida; loovalt mõtelda; oskab kuulata  ja on valmis koostööks
l mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust, püüab anda oma parimat
l oskab oma aega jaotada
l oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata
l suudab valida, otsustada ja vastutust kanda
l oskab märgata ning hinnata  ilu enda ümber
l väärtustab tervislikke eluviise
l järgib ühiselu reegleid, on aus ja usaldusväärne 
 
         Noodistlugemisoskus on suure praktilise väärtusega. Ta nõuab järjekindlat ja visa tööd. Laulmine kui laulu sisust lähtuv elamuslik musitseerimine ei olene laulu õpetamisel kasutatud meetodist. Tulemused on aga paremad, mida oskuslikumalt ühendatakse kõik selleks eesmärgiks soovitatud meetodid ja mida enam suudetakse arendada lauljates helikõrguselist mõtlemist.
Muusikal on suur vägi. Kontsertide atmosfäär loob kontakti kuulajaga, tekitab huvi, naelutab kuulama. See innustab omakorda lauljaid, kes hiljem mõtlevad: selle hetke nimel tasus vaeva näha, see hetk kaalus üles kõik väsitavad  ja tüütud proovid.
 
 
 
         Kooristuudio Ellerhein eelkooliealiste laste laulu- ja rütmikaringi Mummud
                                               ainekava
 
 
                   I Üldosa
         Õppeaja kestvus: 3õppeaastat: 4-, 5- ja 6- aastaste rühmad
         Maht tundides:    2 tundi nädalas, 68 tundi õppeaastas
         Õppekeel:            eesti
         Õppevormid ja meetodid: kõne (liisusalmid, sõrmemängud) laulmine,                                                liikumine (laulumängud, loovliikumine), pillimäng                                           (rütmipillid, plaatpillid,          kehapill) muusika                                                                 kuulamine ning improvisatsioon.
         Vastuvõtu tingimused: lapse huvi muusika ja laulmise vastu,
                                               lapsevanema avaldus                                         
         Õppevaldkond:            muusika
 
 
                   II Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid
 
         2011. aasta sügisel loodi kooristuudio Ellerhein juurde eelkooliealiste laste laulu- ja rütmikaring Mummud.
         Ringi eesmärgiks on muusikaliste põhivõimete, rütmitunde, koordinatsiooni ja peenmotoorika arendamine ning treenimine. Loovuse ja inspiratsiooni oskuse kasutamine ning harjutamine. Pool tunnist on pühendatud laulmisele ning teine pool rütmikale ja loovusele.
 
 
                   Kasvatustöö eesmärgid:
 
 
    luua lastele arengut soodustav keskkond
● arvestada laste individuaalseid vajadusi
● kasvatada heasoovlikkust ja koostöövalmidust
● teha koostööd lastevanematega
● arendada ilumeelt
● süvendada viisakusreegleid
● tajuda rahvakunsti olemust, kordumatust ja ilu
● õpetada tegutsema ühise eesmärgi nimel
 
 
                   Muusikalised eesmärgid:
 
 
    valmistada lapsi muusikaliselt ette mudilaskoori Ellerhein katseteks
● arendada kõnet, mälu, mõtlemist ja loovust
● julgustada lapsi end muusika kaudu väljendama
● arendada läbi laulmise, liikumise ja pillimängu lapse viisitaju ning rütmitunnet
● arendada muusikalist mälu läbi erinevate rütmiliste ja meloodiliste kajamängude
● õpetada muusikast rõõmu tundma
● arendada ansamblilaulu tunnetust (üksteise kuulamine ning ansamblisse sobitumine)
● pakkuda esinemisvõimalusi ja julgustada lapsi ka solistina esinema
● õpetada  ning arendada laste muusika kuulamise oskust
● arendada muusikalist maitset
 
 
                   III Õppetöö sisu:
 
         Metoodikaks on Orff-Schulwerk pedagoogika, õppevahendiks erinevad rütmipillid ning inimkeha ja hääl kõigi oma võimalustega. Tunnis on kasutusel aktiivõppemeetodina 6 lõimuvat komponenti: kõne (liisusalmid, sõrmemängud), laul, liikumine, pillimäng, muusika kuulamine ja improvisatsioon.
 
● rütmitunde ja viisitaju arendamine läbi kajamängude ning ea- ning võimetekohase repertuaari
● eesmärgistatud muusika kuulamine
● muusikaline liikumine (laulumängud, loovliikumine)
● pillimäng (rütmipillid, meloodiapillid, kehapill)
● loovuse ja improvisatsiooni kasutamine nii pillimängus kui liikumises
● muusikalise tegevuse kaudu luuakse alus nii üksinda kui ka ühiseks musitseerimiseks
● tegevuse planeerimisel jälgitakse pühi ja tähtpäevi, aastaaegasid, toetutakse rahvakalendrile
● igal õppeaastal on  mitmeid esinemisvõimalusi (jõulu- ja kevadkontsert, jõulutund ning hooaja viimane tund koos vanematega)
 
 
                            Töövahendid:
         Rütmi- ja meloodiapillid, CD-d ja CD mängija, laulukogumikud, liikumisvahendid, näitvahendid, erinevad metoodilised vahendid.
 
 
                   IV  Oodatavad õpitulemused:
 
● läbi laulmise ja pillimängu areneb lapsel viisitaju ja rütmitunne
● laps oskab oma häält juhtida ning tajub ansamblis laulmist
● laps on võimeline kordama õpetaja poolt esitatud meloodialõiku või rütmikombinatsiooni
● laps on võimeline laulma a capella lastelaulu
● lapsel on erinevaid esinemiskogemusi
 
 
                   V  Hindamine
 
         Õppetöö käigus hindeid ei panda. Lapsi pidevalt tunnustades ja julgustades innustab õpetaja neid rohkem pingutama ja paremaid tulemusi saavutama. Lapsevanemad saavad oma lapse arengu kohta tagasisidet õpetajaga suheldes.
                  
 
                            Tütarlastekoori Ellerhein     
                                               õppekava
 
 
                        I   Üldosa
 
      Tütarlastekooris laulavad  tüdrukud VIII - XII klassini. Edukalt eksami sooritanud lastekoori lauljad võetakse täieõiguslikeks liikmeteks suvel Karepa laululaagris.
        
 
                   II Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid,
 
taotletavad üldpädevused
 
          Tütarlastekoori põhieesmärgid:
            vokaalsete võimete arendamine
            noodistlaulmise oskuse kinnistamine
            musikaalsuse, emotsionaalsuse, loomevõimete kavakindel arendamine
            sisemise kuulmise arendamine
 
 
 
                            Taotletavad üldpädevused:
 
 
    toetada igati õpilase arengut, huvialaste teadmiste omandamist,õpimotivatsiooni jätkumist.
l järgida ühiselu reegleid, austada iseenda ja teiste inimeste vabadust
l mõtelda kriitiliselt ja loovalt, osata analüüsida ja hinnata oma enda ja teiste ideid
l olla avatud enesearendusele
l panustada oma rahvuse ja kultuuri säilimisse ning arengusse ning väärtustada  maailma kultuurilist mitmekesisust; käituda väärikalt inimesena, oma rahvuse ja riigi esindajana,
l osata hinnata esteetilisi väärtusi
l osata olla meeskonna liige
l osata seada õppimise eesmärke, mõista teadmiste ja pidevõppe tähtsust
l hoolitseda oma vaimse ja füüsilise tervise eest, elada tervislikult
l osata näha seoseid looduse, inimtegevuse ja tehnoloogia vahel
          elada tervislikult ja säästvalt
 
 
 
                   III Õppetöö korraldus ja õppesisu
 
         Õpilasel on tähtis olla teadlik ja aktiivne õppija, teadmiste hankija, töötleja ja hindaja. Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida, mis on tihedalt seotud õppimisprotsessi teadvustamise ja enesehinnanguga. Õpilane kavandab õppimist, seab eesmärke, jälgib oma õppimisprotsessi, kontrollib ja hindab oma õpitulemusi ning korrigeerib oma tegevust. Rühmas õpitakse üksteiselt ning tuntakse vastastikust positiivset seotust kollektiivset ja isiklikku vastutust ühise lõpptulemuse eest.
         Põhiteadmiste kõrval, mis on olulised inimkultuuri edasikandmiseks ja arendamiseks, muutuvad oluliseks teadmised, mis on vajalikud edasiõppimiseks ja elus toimetulekuks. Õppimise käigus analüüsib, mõtestab ja hindab õppija õpitavat  pidevalt,võrdleb seda oma varasemate kogemustega. Seeläbi täiustub teadmiste-oskuste struktuur, teisenevad mõtlemis- ja toimimismallid. Õpetaja on sellise õppimise käsituse puhul eelkõige õpitegevuste kavandaja ning õppimistahtmise innustaja. Õpilase mitmekülgne arendamine  muusikas paneb aluse tema teadmistele, oskustele. Edukaks saab õpilane areneda vaid siis, kui väärtustame laste sünnipäraseid eeldusi ning arendame neid õigel ajal.
 
 
         IV Oodatavad õpitulemused,  saavutatud üldpädevused
 
l mõistab omandatud teadmisi rakendada, tähtsustab  õpimotivatsiooni jätkumist
l järgib ühiselu reegleid, austab iseenda ja teiste inimeste vabadust
l mõtleb kriitiliselt ja loovalt, oskab analüüsida ja hinnata  enda ja teiste ideid
l on avatud enesearendusele
l panustab oma rahvuse ja kultuuri säilimisse ning arengusse ning väärtustab maailma kultuurilist mitmekesisust; käitub väärikalt inimesena, oma rahvuse ja riigi esindajana,
l oskab hinnata esteetilisi väärtusi
l oskab olla meeskonna liige
l oskab seada õppimise eesmärke, mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust
l hoolitseb oma vaimse ja füüsilise tervise eest, elab tervislikult
l oskab näha seoseid looduse, inimtegevuse ja tehnoloogia vahel
l elab tervislikult ja säästvalt
 
 
                            Tütarlastekoori Ellerhein tunniväline tegevus:
 
 
         Õppeaasta jooksul antakse umbes 25 kontserti. Olulisemad neist on jõulukontsert Niguliste kirikus, kooristuudio kevadkontsert Estonia kontserdisaalis. Neile lisanduvad osavõtt konkurssidest, festivalidest, laulupeost, projektid, laululaager Karepal jms.
         Koori repertuaar koosneb klassikalisest ja kaasaegsest koorimuusikast  väljapaistvatelt heliloojatelt maailmas. Tütarlastekooril Ellerhein  on au olla eesti autorite, eriti Gustav Ernesaksa, Veljo Tormise, Arvo Pärdi, Urmas Sisaski, Cyrillus Kreegi ja Tõnu Kõrvitsa koorimuusika tutvustaja maailma kontserdilavadel.
         Tütarlastekoor on edukalt esinenud kontsertreisidel mitmel pool maailmas ja võitnud paljudel rahvusvahelistel koorikonkurssidel. Kriitikud on kõrgelt hinnanud koori ühtlast kõla ja kunstilist taset.Tänaseks on koorist saanud tõeliselt professionaalne kollektiiv, kes suudab tõrgeteta lugeda noodist ja omandab kiiresti igasugust repertuaari.   
         Tõsised väljakutsed koorile on   osalemised suurvormide esitamisel,  kus lauldakse kõrvuti professionaalsete lauljate ning pillimängijatega, esinetakse esinduslikes kontserdisaalides väljapaistvate dirigentide juhatusel.Tütarlastekoor on teinud koostööd tuntud dirigentidega: 
Paavo Järvi, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Arvo Volmer,
Paul Mägi, Andres  Mustonen,  Olari  Elts,  Anu  Tali,  Toomas  Kapten,   Lauri Sirp,  Mihhail Gerts, Jüri Alperten, Hannu  Lintu, Mikko Frank, Chifuru  Matsubara,  Saulius  Sondeckis, Antoine  Lambert, Gilbert  Kaplan, Martin Haselböck,
 Andrei  Tšistjakov, Nikolai Aleksejev, Marc Andreae.
         Märkimisväärne on tütarlastekoori Ellerhein rahvusvaheliste saavutuste rida. Nimetagem          siin vaid esikohad konkurssidel:
1977 Celje (Sloveenia),1988 Powell River (Kanada),1990,1997 Giessen (Saksamaa), 1990 ja 1997 Tolosa (Hispaania), 1993 Nantes (Prantsusmaa), 1994 Arezzo  ( Itaalia),
1994, 2000, 2001, 2003, 2005, 2007, 2017  Tallinn,  2005  Ankara  (Türgi), 2007 Wuppertal (Saksamaa);
 
         Kaalukamadki kui esikohad, on konkurssidel võidetud Grand Prix`d:
1993 Nantes (Prantsusmaa), 1995 Takarazuka (Jaapan), 1997 Euroopa Grand Prix Tolosa (Hispaania), 2009 Tallinn, 2014 Gorizia (Itaalia).
         2015. aastal osales Ellerhein MustonenFestil Iisraelis, kus koos eesti Rahvusmeeskoori ja Jeruusalemma sümfooniaorkestriga kanti ette J. S. Bachi suurteos „Matteuse passioon“. Samal aastal esines koor H. Berliozi „Reekviemi“ ettekannetel ja Nargenfestivalil „Pärdi päevad“ koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Eesti Rahvumeeskoori ning Tallinna Muusikakeskkooli noortekooriga dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel.
         2016. aastal osales tütarlastekoor kooriklassika kontsertidel „Kuula: valgusest imelist juttu...“ koos RAM-i ja TMKK noortekooriga Mikk Üleoja juhatusel.
         2017. aastal jätkus koostööprojekt Rahvusmeeskooriga Mikk Üleoja juhatusel, kui ettekandele tulid Veljo Tormise (1930-2017) „Eesti kalendrilaulud“. Samal aastal anti välja CD„Valguse laulud“  (dir. Ingrid Kõrvits). Plaadil on Eesti heliloojate teosed, mille esmaettekandja on olnud tütarlastekoor  Ellerhein.
 
                                               Hääleseade
 
                     I Üldosa
         Hääleseade on hääle arendamise põhimeetod, mille kaudu omandatakse hääleelundi teadlik kasutamise oskus ja hääle valitsemise tehnika. Selleks tehakse hääle- ja hingamisharjutusi, mis suurendavad hääle ulatust, kandvust ja kõlajõudu, muudavad teda ühtlasemaks,        laulvamaks, paindlikumaks ning õpetavad häält paremini valitsema.
Kooristuudios jaotatakse lauljad häälte järgi rühmadeks:
 
 
         mudilaskooris ja lastekooris   I, II, III hääl        
         tütarlastekooris                      I sopran A, I sopran B, II sopran A, II sopran B,                                                       I alt A, I alt B, IIalt A, II alt B
         Hääle värv on inimese kaasasündinud omadus. Hääleaparaadi mõõtmetes ja proportsioonides on lugematu arv pisikesi iseärasusi, mis kõik kokku annavad hääle kõlale individuaalsuse ja ainult sellele inimesele omase värvi.  Laulmine on niivõrd isikupärane tegevus, et iga laulja teel ette tulevad raskused on pisut erinevat laadi   ning  mitte ühegi laulja lähenemine esitatavale ei sarnane teisega.
 
                 
 
II Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid
        
         Laulja pilliks on ta enese keha ning ees seisab ülesanne sellel pillil mängima õppida. Lapse arengu seisukohalt tuleb läheneda hääleseadele individuaalselt, sest iga instrument on erinev. Laulja hääleaparaat on algul õrn ja habras, lihastik välja arenemata, häälepaelad          peened ja lühikesed,  nende ülepingutamine võib need jäädavalt rikkuda, mistõttu laululises    töös lastega tuleb peatähelepanu pöörata HÄÄLE HOIULE, loomulikule hääletekitamisele, oma hääleaparaadi loomulikule tunnetamisele ning häälekasutamise halbade harjumuste ja vigade kõrvaldamisele. Õppimise käigus "pill" muutub veidi,   mõned lihased kasvavad ja muudavad kuju.
 
         Laulmine on sama loomulik häälekasutamise viis kui rääkimine.
 
         Eesmärgid, et hääleaparaat toimiks terviklikult ja loomulikult:
 
                  
l hääle kujundamine ja õigete hääletekitamise reflekside suunamine
l tasakaalustatud kehahoid
l otstarbekas laululine hingamine
l õige hääle moodustamine  
l hingamis- ja artikulatsioonilihaste koordinatsioon, selge diktsioon
l korrektse kehahoiaku ja lihaste koordinatsiooni olulisus hääletekitamise protsessis
l registrite kõlaühtlus, pea- ja rinnahääle ühtlustamine
l intonatsiooni täpsus
l hääle kergus ja paindlikkus, pehme tooniandmine
l hääle tervislik seisund, hääle säästmine, ülepinge vältimine
l laulu sõnumi teadvustamine ja edasiandmine
l rõõm laulmisest ja musitseerimisest
         Hääle kujundamise aluseks tuleb võtta lapsepärase häälekõla säilitamine, avardades järk-järgult ulatust ja kandvust (kõlavust), meeldivat tämbrit, arendades vokaaltehnilisi võimeid. Puhtalt laulmise eeltingimuseks on ettekujutus lauldava tooni helikõrgusest - nn.„sisemine kuulmine“. See on sünnipärane võime, mis areneb kuulmise pideva treenimisega. Intonatsioonilist puhtust aitab kõige enam saavutada intervallide täpne tundmine ja nendel järjekindel harjutamine.
Töö sihiks on niisiis arendada lauljates loomulikku, rahulikku ja pingeta laulmisviisi. 
 
 
         III Õppetöö korraldus ja õppesisu
 
         Iga arenev organism vajab suureks kasvamiseks aega.  Kuigi mõni laps on laulmist õppinud juba 7 või enam aastat, ei ole ta  16 - aastaselt valmis laulja, mistõttu lauljate muusikaõpingud algavadki palju hiljem kui teistel interpreetidel.
Hääl on alati tihedalt seotud kogu organismi arenguga. Mida noorem on lauluõpilane, seda          ettevaatlikumalt tuleb häälega ümber käia.
         Selleks, et koor kõlaks ilusti, tuleb iga häält treenida nagu harjutatakse instrumendil. Inimhääl on paindlikem kõigist pillidest. Ükski sportlane ega pillimängija ei hakka tööle ilma soojenduseta. Nii peab ka laulja end „lahti laulma“.
         Hääleharjutuste kaks momenti:
    häälte lahtilaulmine
    hääleseade
         Kooriproovi  alustav  lahtilaulmine on vajalik lauljate psühholoogiliseks häälestuseks pikemaajalisel laulmisel ja oma keha kui instrumendi koordineerimiseks. Samuti päeva jooksul kogunenud lihaspingete ja stresside maandamiseks. Hääleharjutused  on lihtsamalt-keerulisema suunas.
         Kuna hingamine on organismi elulises talitluses ja lauluprotsessis väga tähtis,  tuleb sellele pöörata  suuremat tähelepanu. Laulja hingamistehnika areneb ja kujuneb hääleaparaadi otstarbekohases ning süstemaatilises treeningus, tegelikus laulmisprotsessis. Mõte hingamisest peab laulmisel sündima koos mõttega tooni tekitamisest. Laulu- ja kõnehääl tekitatakse väljahingamisel. Hääl areneb hingamisel ja laulmine arendab hingamist.
 
     Hingamine laulmisel peab olema võrdeline kirjavahemärkidega kõnelemisel.
 
         Esitusküpseks saanud teoste ettekanded ja kontserdid ning igasugused konkursid on stiimuliks tööprotsessile, sellega kaasneb suhtlemis- ja esinemiskultuur. 
 
 
                   IV Oodatavad õpitulemused ja saavutatud üldpädevused
 
         Üldise füsioloogilise arengu kõrval arendame lastes:
    vaimseid väärtusi
    muusika tunnetust       
    osavõttu loomeprotsessidest
 
         Lisaks muusikaalastele teoreetilistele oskustele saavad lauljad:
    teadmised ja oskused osalemiseks kaunis tegevuses nagu on kooris laulmine
    oskuse õppida ka keerukamat repertuaari
    armastuse vokaalkunsti  ja üldse muusika vastu
         Töö õpilasega  on kahepoolne, teineteist arvestav ja rikastav, teineteisesse uskuv, usaldav, emotsionaalne ja raske.
         Suur tähtsus hea ansambli kujunemisel on häälte tämbritel. Koorilaulu puhul on kasutusel väiksem hääle intensiivsus. Samas ei saa ainult solistidest väga head koori. Seepärast ongi solistide ja koori hääleseade pisut erinev, kuigi algteadmised ja alus on samad. Kooriansambel kujuneb mõneaegse kokkulaulmise tulemusena ning katkeb kahjuks igal kevadel õppeaasta lõpuga.     
         Kooris laulmine eeldab:
    ansamblisse sulandumist
    kokkusobivust kõlajõu, intonatsiooni ja tämbri osas ning artikuleerimiselt  
 
         Hääleseade küsimusest pole võimalik ühegi koori juures mööda minna, olgu siis tegemist laste-, täiskasvanute või hoopis professionaalse kooriga. On vaja nõuandjat ja nn. "teist kõrva", sest oma kõrv on sageli petlik.  Tähtis on pidev töö. Ühekorraga pole võimalik midagi valmis teha. Kui on jäänud vahele pikem paus, on kadunud  tunnetus, siis tuleb see uuesti taastada. Tuleb vaid arvestada lauljate vanust, arusaamist, vastuvõtlikkust ning nende hääle ulatust.
         Laulmist ehitatakse üles nagu iga oskust - korrus korruse haaval. Laulja amet on käsitöölise amet, seda ei saa raamatutest õppida. Laulmist ei õpetata rääkides. Oluline on õpetaja eeskuju.
 
 
 
        
 
Õpetuse eesmärk:
Õpitulemus:
Kooritöö
muusikaliste algteadmiste andmine
kontserttegevus
noorte vabaaja sisustamine
muusikaliste eelduste ja võimete arendamine
kunstilise taseme tõstmine repertuaari kaudu
laia silmaringi kujundamine
olla eeskujuks vabariigi koolikooridele
osavõtt festivalidest, konkurssidest, laulupidudest
haritud kuulaja ning kultuurilembelise lapse kasvatamine
teadmised realiseeruvad kontserdil,konkursil
suudab laulda keerukat repertuaari
soovib osaleda huviringis
vastutus ühise lõpptulemuse eest
 
elukestev muusikaharrastus
 
oskus tegutseda meeskonnas
traditsiooni edasikandmine
hinnatud lauljad teistes koorides
 
soov olla haritud
Hääleseade
arendada vokaalseid võimeid, mille käigus omandatakse hääleelundi teadlik kasutamise oskus ja hääle valitsemise tehnika
hääle- ja hingamisharjutuste omandamine
töö sihiks on arendada lauljates loomulikku, rahulikku ja pingevaba laulmisviisi hääleulatuse, kandvuse ja kõlajõu suurendamine
hääle ühtlasemaks, paindlikumaks ja laulvamaks muutmine
 
lahtilaulmise vajadus
 
hääle tevishoid, loomulik laulmisviis
 
sisemise kuulmise areng
 
arenenud intonatsiooni täpsus, otstarbekas hingamine, paindlikum ja ühtlasem hääl
 
 
suurem kõlaline avarus
häälerühmade kokkusobivus kõlajõu ja tämbri osas
Solfed˛o
muusikalise kirjaoskuse elementaarteooria
noodistlugemismeetodi omandamine
(absoluutne ja relatiivne)
sisemise kuulmise, laaditaju, lauluoskuse, intonatsiooni täpsuse arendamine õpilastes
analüüsivõime omandamine
 
rütmi- ja koordinatsiooniharjutused
mitmehäälsuse arendamine
loovülesannete tegemine
Prima vista - solfed˛eerimine
Tunneb helilaade, helistikke
 
valdab helikõrguste nimetusi, teab kromatismi reegleid
oskab määrata, kuulata, ehitada intervalle ja akorde
 
orienteerub erinevates taktimõõtudes, terminites, akordides jms.
on suuteline realiseerima rütmiharjutusi
oskab kuulata teisi hääli
suudab noodistada oma loomingut
valdab relatiivset noodistlugemise meetodit
Harmoonia
klassikalise harmoonia põhialuste tutvustamine
sisemise kuulmise arendamine
tasakaalustatud 4 – häälse kooriseade vormistamine
häältejuhtimise loogika omandamine
etteantud meloodia harmoniseerimine
akordide järgnevuse määramine
 
 
 
 
                                               Tütarlastekoori   solfed˛o ainekava
 
 
 
                                                           I õppeaasta
 
            Põhieesmärk: helilaad ja helistik, lihtintervallid. Akordiõpetus.
 
            I Teooria
            Heli kui füüsikaline nähtus. Akustika. Oktaavide süsteem. Ulatus f-c3 . Diapasoon.         Klaviatuur. Kvindiring. Funktsionaalsuse mõiste. Alteratsioon. Kromaatiline heliastmik.         Lihtintervallide täielik tabel:
 
            puhtad                        - p.1, p.8, p.4, p.5
            suured ja väikesed      - v.2, s.2, v.3, s.3
            intervallide pöörded   - s.7, v.7, s.6, v.6
            Intervallide astmeline suurus ja suurus toonides.
            Intervallide ehitamine näidisastmepaaridega (meloodiliselt ja harmooniliselt). Noodikirja            lühendid.
 
            II Vokaal ja intonatsioon
            Intervallide laulmine: duuri esimesest astmest üles puhtad ja suured intervallid
   ö         JO-JO, JO-LE, JO-MI, JO-NA, JO-SO, JO-RA, JO-DI, JO-JO´
                                   ülevalt alla laulda väikesed ja puhtad intervallid
                        JO´-JO´, JO´-DI, JO´-RA, JO`-SO, JO`-NA, JO`-MI, JO`-LE, JO´-JO
            Tritoon ilma lahenduseta – NA-DI, DI-NA
            „Kuuseke“
            Diatoonilised sekventsid.
 
            III Helilaad ja akordid
            Kromaatika 2-häälselt duuris ja mollis. Molli 3 kuju – loomulik, harmooniline, meloodiline.         Laadide toonika, kolmkõlade määramine. Astme laulmine kolmkõla ja põhitooni järgi..
            Põhikolmkõlade ehitamine ja laulmine duur – ja moll helilaadis.
                        Toonika           ( I astme )  kk             T (J-M-S),       t (R-J-M)
                        Subdominant  ( IV astme) kk                        S (N-R-J´),      s (L-N-R)
                        Dominant        ( V astme)  kk             D (S-D-L`),     D (M-SI-D)
 
 
            Numbririda (ka tel.nr.)                 
            Diatoonilised heliread, harjutused.
 
            IV Rütm ja taktimõõt
            Vältusnimede ja taktimõõtude kordamine. Vältuste grupeerimine liht-, liit-, ja segataktides.        Punkt, pidekaar, sünkoop.
            Ülesanded meetrilis-rütmilise struktuuri sisemisele tunnetamisele.
            Rütmikaanonid. Osata kuulata rütmi kahehäälsuses.
 
            V Harmooniline kuulmine, ostinaatod, kaanonid
            Intervallide harmooniline kuulamine ja määramine. Intervallide laulmine antud noodist üles        või alla. Intervallide ahelad laadis ja helistikus.
            Kahe harmoonilise heli järgilaulmine 1-häälselt, 2- häälselt. Kuulata duur- või moll          kolmkõla laias seades, määrata, eraldada keskmine hääl.
            Laulda polütonaalselt astmetabeli järgi 2- häälselt tertsis, kvardis jne. Lihtne improviseeritud      kaanon ( õpetaja ees, lauljad 1 või 2 astme võrra taga).
            Ostinaatod rütmi- ja prima vista harjutuste juurde. Intervallid põhitoonilt.
 
            VI Diktaat
            Fraasi järgilaulmine astmetega. Rütmidiktaat meloodia järgi (suul., kirj.). Rütmiseeritud astmenoot + kirjutamine helistikku. Astmetabeli järgi laulda üle ühe, kahe astme; numbrirea     järgi laulmine üle ühe, kahe astme (kuulmise j. ).
            Kirjalik meloodiline diktaat (4-8 takti).
            Rütmidiktaat meloodia järgi.
            Meloodilised, harmoonilised intervalliketid.
 
            VII Looming
            Rütmirondo. Meloodiarondo. Kaja + rondo. Antud rütmile improviseerida meloodia       (neutraalsel silbil); ka  „küsimus- vastus“ vormis (2-kaupa, kordamisel,  3.-4. takt).           Etteantud rütmile tekst + viis, tekstile rütm + viis. Sekventsilise liikumisega ülesanded.
 
 
        
 
                                                           II õppeaasta
 
 
 
 
            Põhieesmärk: Diatoonilised helilaadid. Suurendatud ja vähendatud intervallid.
                                   Akordide ehitamine ja laulmine.
 
            I Teooria
            Helistikud 5 märgini. Ühenimelised helistikud. Alteratsioonimärgid – duubeldiees ja       duubelbemoll. Põhikolmkõlade pöörded duuris ja mollis.
            Intervallid: tritoon ;< 4 koos lahendusega duuri NA-DI (J´-M), molli LE-SI (R-J)
                                > 5 koos lahendusega duuri DI-NA (M-J), molli SI-LE` (J´-R) Kromaatiliselt           läbiminevad – ja abihelid.
            Alteratsioon. Intervallide ja kolmkõlade muutmine altereerimise tulemusel.
            Tempo ja agoogika märgid.
 
            II Helilaad, akord
            Diatoonilised laadid: laulda ühest helist ↑↓ neutraalsel silbil + käsi.
            Intervallid diatoonilistes helilaadides. Numbririda laadides.
            Loomulik, harmooniline, meloodiline moll helistikes (kirjutada ja laulda).
            Kromaatika 2-3 häälselt duuris ning mollis. Põhikolmkõlade ja kõrvalastmete kolmkõlade           ehitamine ja  laulmine. Paralleelsed kolmkõlad, sekstakordid, kvartsekstakordid duuris ja         mollis. Suurendatud kolmkõla harmoonilises mollis.
            Põhikolmkõlade pöörded ja nende lahendamine helistikus.
 
            I    V6    I                    I6      V6 4     I6                         I6 4      V     I6 4
           
            I   IV6 4   I                   I6     IV      I6              I6 4    IV6     I6 4
 
            Kaldumisi sisaldavad heliread. Modulatsioon (helistikuline, D-i ja S-i).
 
            III Rütm, taktimõõt
            Taktimõõdud: ⅜, 6/8,   ⅝,  5/4.  Grupeerimine. 2/8,    2/2 = C
            Vahelduv taktimõõt. Rütm      ;
            Pidekaarega rütmid
            Taktisisesed, taktidevahelised sünkoobid.
            Ülesanded meetrilis- rütmilise struktuuri sisemisele tunnetamisele – sisemise kuulmisega             laulda viisi, samal ajal dirigeerida suletud silmadega. Vormi lõpus kontroll – plaks.
            IV Harmooniline kuulmine, ostinaatod, kaanonid
            Intervallide ja akordide kuulamine, määramine, laulmine. Intervallide ahelad.
            Transport terts üles ( bassivõtme  abiga).
            Põhikolmkõlade ja pöörete järgnevused.
            Kaanonid (kuni 10-häälne).
            Keerukamad rütmikaanonid.
            Rütm ja laul kaanonis.
 
            V Diktaat
            Rütmidiktaat a) instrumendi järgi
                                   b) hääle järgi
c) plaksutamise järgi
            Lühidiktaat     a) „välk“
                                   b) „stenogramm“
            Meloodia meeldejätmisega hilisema ülesmärkimisega – rütmistatud astmenoodina, pärast            kanda tonaalsusesse.
            Valitseb suuline diktaat – jätta meelde 2-3 kordse mängimise järgi (algul 1. lause,
            siis 2. lause).
            Diktaat erinevates laadides, lihtsamate sünkoopidega, alteratsiooniga.
 
            VI Looming
            Improvisatsioon ahelas, fraasi kaupa, antud tekstile. Osata meelde jätta ja kohe õpetaja järel       korrata 4 takti meloodiat varieeritud lõpuga.
 
 
 
                                                           III õppeaasta
 
 
            Põhieesmärk: Harmooniline duur. Ungari laad. Kolmkõlad ja nende pöörded.
                                   Dominantseptakordi pöörded  lahedustega duuris ja mollis.
                                   Ülevaade teistest septakordidest
                                   Transponeerimine.
 
            I Teooria
            Helistikud 7 märgini. Duubeldiees, -bemoll. Enharmoonia. Diatooniline ja moduleeriv
            sekvents. Kromaatilised intervallid. Kromaatiline heliredel  - õigekiri duuris ja mollis.
 
            II Helilaad, akordid
            Kromaatika 3-4 häälselt. Akordide ahelad.
            Ühesuguste võtmemärkidega heliread (+diatoonilised laadid). Harmoonilistele laadidele            omased intervallid (< >).
            Septakordide helistikevaba ühendamine.
            Dominantseptakord ja pöörded lahendusega:
 
                        D7 = V7
 
                                V65     (I pööre)     →     T, t  
 
                                V43     (II pööre)    →     T, t
 
                                V2     (III pööre)   →     T6, t6
 
 
 
            Laulda õpitud akorde ühest noodist:
 
            T,   t,   T6,      t6,     T64,      t6,4     V7,      V6 5 ,     V43  ,    V2      VII7
 
            Moduleerivad heliread.
 
            III Rütm, taktimõõt
            Taktimõõdud:9/8 , 12/8
            Mittesümmeetrilised tm.: 5/8, 7/8
            Pidekaarega rütmid
            Duoolid, kvintoolid
            Vahelduv- ja liittaktimõõdud
            Sünkoop
            Koordinatsiooniülesanded (ühe käega meetrum, teisega rütm )
 
 
            IV Harmooniline kuulmine, ostinaatod, kaanonid
            Astmetabeli järgi laulda polütonaalselt 2 või 3 häälselt ( tertsis, kvardis, kvindis, kolmkõlas).
            Rütm ja laul kajana (eestegija ühe löögi või ühe takti võrra ees).
            Järgnevuste kuuldeanalüüs. Lihtintervallid laadis, helistikus. Liitintervallid.
            Kolmkõlad pööretega, D7 pööretega, VII7, II7 helistikes, antud helist.
            Kahe käe rütmid  - üks käsi teeb rütmi, teine ostinaatot või meetrumit.
            Kaldumine ja modulatsioon.
 
            V Diktaat
            Pikema fraasi järgilaulmine astmetega.
            Täielik diktaat astmenoodina, seejärel helistikku kirjutatuna (ka kaheksandik- ja alla breve          taktimõõdus).
            Diktaadi vormid:        suuline
                                               kirjalik
                                               astme- ja absoluutne diktaat
            Kromatismi kasutamine läbiminevate – ja abihelidena. Liikumine kolmkõla pöördeid pidi ja       septakordide helisid mööda. Kerged 2-häälsed diktaadid. Numbrirea laulmine 2-häälselt, ühe   ja kahe astme (järgilaulja laulab kuulmise järgi) meeldejätmisega.
 
            VI Looming
            Rütmirondo + kaja
            Meloodiline rondo
            Keerukamate rütmide vabalt laulmine neutraalsel silbil.
 
 
                                      Harmoonia  ainekava
 
 
            Õppekava on koostatud vanema astme õpilastele (16 - 19a.)
 
            Põhieesmärk: klassikalise harmoonia põhialuste tutvustamine, sisemise kuulmise            arendamine, tasakaalustatud 4 - häälse kooriseade vormistamine ja häältejuhtimisloogika         omandamine.
 
                       
                                                           I õppeaasta
 
            1. Helistik, laad, kvindiring
 
            Heliastmikud ja laadid (laadid keskaja muusikas)
            Ma˛oori ja minoori heliastmikud, nende struktuur ja variandid.
            Püsivad ja ebapüsivad astmed. Toonika, subdominant, dominant.
            Kvindiring.
 
            2. Akord, kolmkõla
 
            4-häälne seade: kahendamine, reeglid häältevahelistest kaugustest; kitsas ja lai seade;
            soprani, aldi, tenori, bassi ulatused; meloodiline seis; kolmkõlade ümberasetamine.
            Tertsiline struktuur, akordihelide nimetused ja nende tähistamine
            Kolmkõlade liigid
            Põhikolmkõlad
            Kolmkõlade pöörded: I pööre- sekstakord: ehitamine, kahendamine, ulatus
                                               II pööre- kvartsekstakord
                                               Läbiminevad ja abikvartsekstakordid
 
            Häältjuhtimise üldpõhimõtted
            Samasuunaline liikumine (sh. paralleelne liikumine), vastassuunaline liikumine
            varjatud paralleelsused
            keelatud paralleelsused
 
            3. Septakordid
 
            Dominantseptakord
            Täielik ja mittetäielik dominantseptakord ja nende lahendused
            Dominantseptakordi pöörded ja nende lahendused
 
            4. Meloodia harmoniseerimine
 
            Harmooniliste järgnevuste leidmine etteantud meloodiast
            Enamlevinud harmooniliste järgnevuste analüüs
            Faktuur (klaveri seade, 4-häälne kooriseade) - näited ja anlüüs
 
 
                                               II õppeaasta
 
 
            1. Asendus- ja mitteakordihelid. Meloodilise figuratsiooni võtted
           
            Kvindi asendamine sekstiga
            Võimalike kvindiasenduste tutvustamine, nende analüüsimine meloodilise figuratsiooni seisukohalt
            Dominantseptakord sekstiga
            Mitteakordihelid
            Pidehelid
            Abihelid
            Ennakhelid
 
 
            2. Harmoniseerimisvõimaluste rikastamine dominant -
            ja subdominantgrupi akordide abil
                        Dominantgrupp:
                                  
                                   VII6
                                               V 65,   V 43,   V2
                                               VII 7
                               Subdominantgrupp:
 
                                   VI
                                    II 7 ja selle pöörded
                                   IV, IV 6, VI võimaluste kasutamine
 
            Kõikide läbivõetavate peatükkidele lisanduvad kirjalikud ülesanded.
            Ülesannete liigid:
                                   lühikesed akordijärgnevused:
                                   ette antud       a) akordimärgid
                                                           b) meloodia
                                                           c) A, T,  B
 
                                   lühema fraasi harmoniseerimine:
                                   ette antud       a) meloodia ja bass
                                                           b) meloodia ja akordimärgid
                                                           c) meloodia
 
                                   tervikliku meloodia harmoniseerimine:
                                   ette antud       a) meloodia ja bass
                                                           b) meloodia ja akordimärgid
                                                           c) meloodia
 
            a) etteantud meloodia harmoniseerimine                  b) suuline vastus läbivõetust
 


 

                   V Hindamine

 

 
         Hindamine on osa õppeprotsessist. Õpiprotsessi hindamine annab teavet õppimise/õpetamise käigu kohta. Õpilasele annab see võimaluse kavandada õppimist, seada eesmärke, hinnata oma senist õpitegevust, et seda vajadusel korrigeerida. Õpitulemusi hinnatakse praktilises tegevuses. Hindamine on kooritöös põhiliselt sõnaline.
         Hindamise põhieesmärgid on:
l motiveerida õpilast sihikindlalt õppima, arendada jätkuvalt tema andeid ja võimeid
l tunnustada, julgustada, innustada, kiita, kasvatada õpilases eneseusku
l toetada muusika-alaseid omaloomingulisi katsetusi
l määratleda õpilase individuaalsed õpitulemused, anda lapsevanemale ja õpilasele teavet tema arengust ja õpiedukusest
l motiveeriv tagasiside õpilase tööle, mis toetab eneseanalüüsi oskust
 
         Hindamisel lähevad arvesse teadmised-oskused, teooria tundmine, lapse oskus tegutseda meeskonnas, rühmakaaslaste arvamus. Rühmas õpitakse üksteiselt ning tuntakse vastastikust positiivset seotust kollektiivset ja isiklikku vastutust ühise lõpptulemuse eest.
 
         Igasugune tunnustus motiveerib endast parimat andma.  Edukas esinemine kontserdil, tulemused konkursil, festivalil, tunnustuse saamine publikult, õpetaja ning kaasõpilaste tunnustus, kodu toetus, õpilase enese hinnang - see kõik avardab omakorda õpilase silmaringi.
 
         Koorilaul annab rõõmu ja rahuldust, distsiplineerib iseloomu ja lisab sellele väärtusi. Koorist lähtuv positiivne hoiak jõuab lauljate kaudu paljude eakaaslasteni, olles innustajaks ning eeskujuks. Eeltoodu on aluseks elukestvale muusikaharrastusele.
 
         Õpitulemustes on tähtsustatud eesti laulupidude traditsiooni edasikandmine, mille unikaalsusest annab tunnistust Eesti laulu- ja tantsupidude traditsiooni kandmine UNESCO nimekirja.
 
         Saanud ettevalmistuse nooditundmise, solfed˛eerimise ja lauluoskuse alal on meie lauljad hinnatud ka teistes koorides ning   parimatel on eeldus jätkata oma õpinguid  Muusikakoolis või  kõrgkoolis vastaval erialal.
 
 

Kooristuudiol on ainulaadne omadus jääda aastate arvule vaatamata alati nooreks! 

 

 
                   Kooristuudio Ellerhein Tallinna koorifestivalidel:
Tallinn 1988                Naiskooride kategooria                                                         II koht
                                   Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Heino Kaljuste
 
Tallinn 1991                Naiskooride kategooria                                                         II koht
                                    Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia-Ester Loitme
 
Tallinn 1994                Lastekooride kategooria                                                       I koht
                                   Lastekoor Ellerhein, dirigent Tiia-Ester Loitme
 
                                   Nais- ja meeskooride kategooria                                           I koht
                                   Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia-Ester Loitme
 
Tallinn 2001                Naiskooride kategooria                                                         I koht
                                   Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia-Ester Loitme
                                   Kooriühingu eripreemia pälvis Tiia-Ester Loitme
 
Tallinn 2003                Naiskooride kategooria                                                         I koht
                                   Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia-Ester Loitme
 
Tallinn 2007                Mees- ja naiskooride kategooria                                           I koht
                                   Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia-Ester Loitme
 
Tallinn 2009                Mees- ja naiskooride kategooria                                           II koht
                                   Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia-Ester Loitme
                                   Kohustusliku loo parim esitus
                                   Grand Prix
                                   Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia-Ester Loitme
 
Tallinn 2011                Lastekooride kategooria                                                       III koht
                                   Lastekoor Ellerhein, dirigendid Anneli Mäeots ja
                                   Ingrid Kõrvits; dirigendipreemia – Ingrid Kõrvits
 
Tallinn 2013                Lastekooride kategooria                                                       III koht
                                   Lastekoor Ellerhin, dirigendid Anneli Mäeots ja
                                   Ilona Ernes
 
Tallinn 2013                Noortekooride Kategooria                                        II koht
                                   Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits
 
Tallinn 2017                Lastekooride kategooria                                            III koht
                                   Lastekoor Ellerhin, dirigendid Anneli Mäeots ja
                                   Ilona Muhel
 
                                   Nais- ja meeskooride kategooria                               I koht
                                   Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits
 
                                   Rahvamuusika kategooria                                         I koht
                                   Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits     
 
 
 
 
 

 Tütarlastekoori Ellerhein konkursid, festivalid ja kontsertreisid läbi aegade

 

● 1970  festival Bulgaarias
● 1974, 1975  festivalid Olomoucis, Tšehhoslovakkias
● 1977  I koht ja kuldmedal tütarlastekooride festival-konkursil Celjes, Jugoslaavias
● 1981  kontsertreis Soomes
● 1985  festival Olomoucis, Tšehhis
● 1986  rahvusvaheline koorifestival "Sympaatti" Soomes
● 1988  II koht naiskooride kategoorias rahvusvahelisel koorikonkursil  Tallinn 88
● 1988  I koht rahvusvahelisel koorifestivalil Kathaumixw's  Powell Riveris, Kanadas
● 1989  festival Harrogate´is, Inglismaal
● 1989  jõulukontserdid Soomes
● 1990  kontserdid Stockholmis, Rootsis
● 1990  I koht tütarlastekooride kategoorias rahvusvahelisel lastekooride festivalil Giessenis,        Saksamaal
● 1990  I koht lastekooride kategoorias rahvusvahelisel koorikonkursil Tolosas, Hispaanias
● 1991  laulupidu Joensuus, Soomes
● 1991  II koht naiskooride kategoorias rahvusvahelisel koorikonkursil  Tallinn 91
● 1991  kontserdid Säffles, Rootsis
● 1992  kontserdid Esbjergis, Taanis
● 1992  rahvusvaheline lastekooride festival Ulmis, Saksamaal
● 1992  rahvusvaheline laste- ja noortekooride festival Baselis, Šveitsis
● 1992  rahvusvaheline festival "Les Petits Chanteurs" Pariisis ja Bourgogne´is, Prantsusmaal
● 1992  II ja III koht nais- ja meeskooride kategoorias rahvusvahelisel  koorikonkursil       Tolosas, Hispaanias
● 1993  Grand Prix rahvusvahelisel lastekooride konkursil Nantes´is, Prantsusmaal
● 1993  Eesti Vabariigi 75. aastapäeva tähistavad kontserdid Göteborgis, Rootsis
● 1993  III koht kõigi osavõtjate seas rahvusvahelisel koorikonkursil "Florilege Vocal de    Tours" Tours´is, Prantsusmaal
● 1994  kontsertreis Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal
● 1994  II koht rahvusvahelisel koorikonkursil "Singing Youth 1994" Tokyos, Jaapanis       (lindikonkurss)
● 1994  esikohad naiskooride ja lastekooride kategoorias rahvusvahelisel koorikonkursil    Tallinn´94
● 1994  I ja II koht nais- ja meeskooride kategoorias rahvusvahelisel koorikonkursil "Guido          d´Arezzo 1994" Arezzos, Itaalias
● 1995  Eesti Vabariigi 77. aastapäeva tähistamise kontserdid Riias, Lätis
● 1995  Eesti rahvuskultuuri tähistamised Turus, Soomes
● 1995  Euroopa noortekooride festival "Basel´95" Šveitsis. Kontserdid Belgias, Saksamaal
● 1995  koorifestival Sandes´is, Norras
● 1995  Grand Prix ja I koht naiskooride kategoorias rahvusvahelisel koorifestivalil            "Takarazuka´95"  ning kontsertturnee Jaapanis
● 1995  kontsertreis Saksamaa-Belgia-Prantsusmaa
● 1996  Soome-Ugri muusikafestival Budapestis, Ungaris
● 1997  I koht tütarlaste kategoorias, I preemia folkloori-voorus ja dirigendi preemia
   (63 dirigendi hulgast) II rahvusvahelisel laste- ja noortekooride konkursil Giessenis,     Saksamaal
● 1997  rahvusvaheline noortekooride festival Kiiminkis, Soomes
● 1997  Euroopa Grand Prix ja I koht lastekooride kategoorias  rahvusvahelisel koorikonkursil      Tolosas, Hispaanias
● 1998  kontserdid Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamiseks: Pariis-Haag-Brüssel-London
● 1998  C. A Seghizzi X Euroopa Suur koorilaulu auhind. Jõuti finaali viie maailma           parima koori seas Gorizias, Itaalias
● 1999  Austraalia rahvusvaheline koorifestival Sydney´s, kontserdid  Melbourne´is ja       Adelaide´is
● 1999  rahvusvaheline tütarlastekooride festival "Meitenu Balsis´99" Lätis
● 2000  I koht A-kategoorias Veljo Tormise 70.a. juubelile pühendatud vabariiklikul           naiskooride konkursil
● 2000  Viienädalane (24 kontserti) kontsertturnee Jaapanis
● 2000  II koht lastekooride kategoorias rahvusvahelisel koorikonkursil Tolosas, Hispaanias
● 2001  I koht naiskooride kategoorias 7. rahvusvahelisel koorifestivalil  Tallinn 2001
● 2002  aukülaline XX rahvusvahelisel Bela Bartõki koorikonkursil Debrecenis, Ungaris
● 2003  I koht naiskooride kategoorias 8. rahvusvahelisel koorifestivalil  Tallinn 2003
● 2003  festival Europa Cantat XV, Songbridge. Urmas Sisaski kantaadi "Benedicamus     Patrem" esmaettekanne
● 2004  Grammy auhind, heliplaadi Jean Sibelius“Cantatas“ (Virgin Classics) eest,             kategoorias nr. 96 - parim koorimuusika ettekanne
● 2005  I koht koorifestivalil Ankaras, Türgis
● 2006  EBU raadiokonkurss (Saksamaa)
● 2007  Eesti Rahvusringhäälingu auhind parimale Eesti koorile 2006
● 2007  I koht koorifestivalil Tallinn 2007 mees- ja naiskooride kategoorias
● 2008  peaauhind (Choir of the World) mainekal koorilaulufestivalil  International            Choral Kathaumixw Kanadas Powell Riveris
● 2009  kontsertturnee Jaapanis
● 2009  Grand Prix koorifestivalil Tallinn 2009, II koht nais- ja meeskooride           kategoorias.  Eripreemia kohustusliku laulu,  Arvo Pärdi  "Peace Upon You, Jerusalem", parima esituse eest.
● 2012  kuldtasemel II koht rahvusvahelisel koorikonkursil Ave Verum Badenis, Austria 
● 2013  II koht noortekooride kategoorias rahvusvahelisel koorifestivalil Tallinn 2013,
           Ingrid Kõrvits pälvis konkursi dirigendipreemia.  
● 2013   III koht naiskooride kategoorias, II koht rahvamuusika kategoorias
31. rahvusvahelisel Cantonigrose koorifestivalil Hispaanias.
Kontserdid Andorras, Madridis ja Burgoses
● 2013   festival Choral Crossroads Küprosel Limassolis, kus osalesid koorid Euroopast ja
Araabiast
● 2014   Grand Prix ja viis eripreemiat 53. rahvusvahelisel Seghizzy koorikonkursil Gorizias         Itaalias.
● 2015   MustonenFest Iisraelis. Koos Eesti Rahvusmeeskoori ja Jeruusalemma      sümfooniaorkestriga kanti ette J. S. Bachi suurteos „Matteuse passioon“
● 2015   kontserdireis Ungaris
● 2015   võidureis Itaalias
● 2016   kontserdireis USAs, kus võeti osa Drayton Harbouri muusikafestivalist Washingtoni       osariigis ja 10. rahvusvahelisest koorifestivalist Missoulas Montana osariigis.
● 2017    I koht koorifestivalil Tallinn 2017 nais- ja meeskooride kategoorias,
I koht rahvamuusika kategoorias
 
 
 
 
 

    

Mai 2018
Tagsi Edasi
E
T
K
N
R
L
P
 
1
2
3
4
6
15
21
   
Tänane päev Tänane päev   Üritus Üritus
Kullo
25.05.2018 Teatriringi lavastuse "Kapsapea" etendamine VAT teatris
25.05.2018 V.Khoretskaya ja O.Marenkova õpilaste kontsert "BACH ja vanamuusika"
25.05.2018 O.Marenkova ja V.Khoretskaya klaveriõpilaste ühisüritus "Vanamuusika õhtu"
26.05.2018 ABC stuudio Ülle Lutsu III grupi L 9.50, 12.20 LÕPUPIDU.
26.05.2018 Raduga mudilaskoori kevadkontsert lastevanematele.

Kullo Liitu huviringidega Tunniplaan Leia oma klass

 

 

 

 

 


TALLINNA HUVIKESKUS "KULLO" | Mustamäe tee 59 | Tel 6646 100 | E-post kullo(ät)kullo.ee

Liitu huviringidega Tunniplaan Leia oma klass