Kullo
 
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo Karepa Noortelaager
Kullo
Kullo Lastegalerii
 
  Font
Kullo
Sisukaart
Kullo
 
 
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Kullo
Saada sõbrale
Saada sõbrale
Saada sõbrale
RSS
Sündmuste kalender
Kullo
Kullo Kunst
Kullo
Kullo Loodus
Kullo
Kullo Mudilastele
Kullo
Kullo Muusika
Kullo
AKORDIONIÕPE
Kullo
Kullo
ANSAMBEL PIIBAR
Kullo
Kullo
MUDILASKOOR ELLERHEIN
Kullo
Kullo
LASTEKOOR ELLERHEIN
Kullo
Kullo
TÜTARLASTEKOOR ELLERHEIN
Kullo
Kullo
FLÖÖDIÕPE
Kullo
Kullo
INSTRUMENTAALANSAMBEL SÕLEKE
Kullo
Kullo
KANDLEÕPE
Kullo
Kullo
KITARRIÕPE
Kullo
Kullo
KLASSIKALINE LAUL
Kullo
Kullo
KLAVERIÕPE
Kullo
Kullo
KULLO PUHKPILLIORKESTER
Kullo
Kullo
RADUGA ETTEVALMISTUSKOOR
Kullo
Tunniplaan
Kullo
Kullo
Leia oma klass
Kullo
Kullo
Õppekava
Kullo
Kullo
Saavutused
Kullo
Kullo
Üritused
Kullo
Kullo
Foto- ja videogalerii
Kullo
Kullo
RADUGA MUDILASKOOR
Kullo
Kullo
RADUGA KANDIDAATKOOR
Kullo
Kullo
RADUGA KONTSERTKOOR
Kullo
Kullo
RADUGA KAMMERKOOR
Kullo
Kullo
SOLFEDˇO INFO
Kullo
Kullo
TRUMMIÕPE
Kullo
Kullo
UKULELEORKESTER
Kullo
Kullo
VIIULIÕPE
Kullo
Kullo
POP-JAZZ LAUL
Kullo
Kullo
VOKAALANSAMBEL HELISEV HÄÄL
Kullo
Kullo Tants
Kullo
Kullo Tehnika
Kullo
Kullo Üldkultuur
Kullo
Kullo Tunnid toimuvad Kuninga 6 (vanalinnas Kullo Lastegaleriis)
Kullo
Kullo Laulukarussell
Kullo
Kullo
Muudatused
Kullo
Tööpakkumised
Kullo
Teenused
Kullo
Huviringid
Kullo
Õnnitleme

Õppekava

Print

 

TALLINNA HUVIKESKUS KULLO
 
Kooristuudio „Raduga”  
 
I Üldosa
 
Õppeaja kestvus:                     12 õppeaastat
Maht tundides:                         4 tundi nädalas
Õppekeel:                               vene
Lisaained:                                solfedzho, plokkflöödi- , klaveri-, ja vokaaliõppe
Õppevormid ja meetodid:        õppetund, kooriproov, meistriklass, esinemised, laager
Vastuvõtutingimused:    al. 4 eluaastast, sooviavaldus, katsed ja individuaalne vestlus
Õppevaldkond:                        muusika, üldkultuur
Dokument lõpetamisel:             tunnistus
 
1.1. Koori struktuur ja tundide jaotus
 
Koori viies grupis laulab üle 240 lapse vene ja eesti õppekeelega pealinna koolidest. (“Raduga” koosneb mudilas-, laste-, kandidaat-, kontsert- ja kammer-koorist). Koori liikmete vanus on 5 – 30a.
 
Ettevalmistuskoor (5-7 aastased),
Mudilaskoor (7-8 aastased),
Kandidaatkoor (9-11 aastased),
Kontsertkoor (12-18 aastased),
Kammerkoor (18-30 aastased).
 
Tabel 1.                                                           Õppetöö plaan (õppetundide arv nädalas)

Ained
Ettevalmistus-koor A (esimene õppeaasta)
Ettevalmistus-koor B (teine õppeaasta)
Mudilaskoor
Kandidaat-koor
Kontsertkoor
Koor
4 tundi
4 tundi
5 tundi
5 tundi
6 tundi
Solfed˛o
-
1 tund
1 tund
1 tund
2 tundi
Nädalatunde kokku
4 tundi
5 tundi
6 tundi
6 tundi
8 tundi

 
 
Muusika on inimese vaimse maailma arendamise tugevamaid vahendeid. Laulmine lastekooris kasvatab huvi ja armastust muusika vastu, loomingulist suhtumist muusikasse.
Koori tegevuse põhieesmärgiks on kultuuriväärtuste populaariseerimine ja säilitamine, kunsti- ja ilutunde kasvatamine, ajalooliste väärtuste tundmaõppimine. Eesti, vene ja maailmamuusika propageerimine seisnebki koori püüdluses äratada inimestes huvi kultuuri vastu. Sellega toetab kooris tegutsemine üldhariduse õppekava eesmärke ning õpilaste üld- ja ealiste pädevuste arendamist. Keskseks on siin kommunikatiivse, sotsiaalse ja kultuuripädevuse arendamine. Sotsiaalsete pädevuste arendamine on seotud eelkõige kooris toimivate demokraatlike protsesside (õpilasomavalitsuse ja koostöövormid lapsevanemate koguga, osalus kavandamises, otsustamises, jagatud vastutus jne) kaudu.
Andekate laste leidmine ja nende võimete arendamine, professionaalsete oskuste omandamine on koori põhiülesanne. Iga vanuse koorirühma lauljad peavad omandama konkreetsed vokaalsed ja koorilaulu oskused.
Laulmise oskuste väljatöötamine käib kompleksis.
Koorilaulmise õppeprotsessis omandavad lapsed järgmisi oskusi:
hääle kõlavus, lendavus, paindlikus
õige hingamise alused
diktsioon
hääleulatuse laiendamine
kooripartiide täpne noodilaulmine
ansamblilaulmine
Koori tegevuse ülesanded on muusikahuvi äratamine ja muusikakogemuse rikastamine; aktiivse ja emotsionaalse muusikataju, muusikalise kirjaoskuse, muusika teadliku kuulamise oskuse, muusikalise kujutlusvõime, mälu, tähelepanu, rütmitunde ja koordinatsiooni arendamine ning esitamisoskuse kujundamine. Koori kunstilise juhi ülesanne on õpetada muusikat võimalikult mitmekesiselt vastu võtma, seda väärtustama ja ennast loovalt väljendama. Musitseerimises lähtutakse eakohasusest ja õpilaste muusikalisest võimekusest.
 
 
Ettevalmistuskooris toimub laste vokaalne areng nii muusikaliselt, kui ka sisuliselt keerulisel materjalil. Selle astme repertuaar koosneb koosneb suurema diapasooniga, intonatsioonilt lihtsatest, mängleva karakteriga lauludest. Selles gruppis tutvustatakse ka muusikateooriat ja astmed Zoltan Kodaly relatiivse süsteemi järgi.
Töödiapasoon on (c1) d1 – c2 (d2).
Sellel kooriasmel on kavas laulud, kus klaverisaade ei toeta lauljaid ja mõnedes lauludes üldsegi puudub, s.t. lapsed hakkavad laulma a’capella.
 
Mudilaskooris suunatakse rohkem tähelepanu hingamistehnikale (mõiste ja vilumus „laulmine toe peal“, ahelhingamine) ning kahehäälsusele. Koor jaguneb sopraniteks ja altideks. Alates mudilaskoorist kasutatakse kooriproovides noodipartituure ja kõik laulud õpetataksegi noodi, mitte kuulmise järgi. Tunduvalt suureneb selle koori repertuaaris a’capella laulude osa.
Töödiapasoon on b-e2 (f2).
 
Kandidaatkoor jaguneb juba kolmeks häälerühmaks (sopranid I, II ja aldid). Põhiosa repertuaarist sisaldavad kolme- ja neljahäälsed teosed. Tunduvalt suureneb klassikalise muusika hulk, sealhulgas ka a’capella laulud. Väga põhjalikult on käsitletud õigeusukiriku vaimulik muusika.
Töödiapasoon on a-fis2, g2.
 
Kontsertkoor on juhtiv koorikollektiiv, peamine loominguline laboratoorium ning stuudio eelmiste astmete töö põhinäitaja.
Töödiapasoon on f- a2 (b2). Lauldakse põhiliselt neljahäälselt. Repertuaar on väga mitmekesine ja sisuliselt rikkas ˛anri, vormi ja keele poolest.
II Õppesisu
 
Koori põhitegevused on laulmine, muusika kuulamine, muusikalise kirjaoskuse arendamine ja muusikaloo käsitlemine.
Peatähelepanu on suunatud õpilase motivatsiooni, huvitatuse ja hinnangulise suhtumise kujundamisele. Vokaalsete võimete arendamisel pööratakse tähelepanu hääle kõlavusele, ilmekusele ning hääle individuaalsetele omadustele (tämber, diapasoon). Arendatakse mitmehäälset laulmist, iseseisva musitseerimise oskust, loovust ja improvisatsioonivõimet.
Musitseerimise aluseks on eakohane laulurepertuaar. Muusikalisi teadmisi ja oskusi rakendatakse laulmisel ja musitseerimisel, muusikavormide ja -˛anrite tundmaõppimisel. Lastekoori astmetele on omane väljendusrikas laulmine ja kõlaühtlus; hääle individuaalsete omaduste (tämber, diapasoon) kujundamine. Laulmine ja häälehoid häälemurde perioodil.
 
 
Ettevalmistus- ja mudilaskoori õppeprotsessi peamisi prioriteete on arendada lastes järgmisi oskusi:
 
hääle kõlavust, lendavust, paindlikt;
lauluhingamise algusõpetust;
lauludiktsiooni;
hääleulatuse laiendamist;
kooripartiide täpset intoneerimist;
ansamblilaulmist
 
Kooritundide kontekstis arendatakse järgmisi muusikategevuse liike:
üldmulje muusikast;
hääle ja muusikakuulmise arendamine;
laulmisoskuste omandamine;
esinemistegevus: laulmine pillimäng;
tutvumine muusika alustega;
laululooming.
 
Üldmulje muusikas luuakse neis rühmades järgmiste viiside järgi:
laste muusikamuljete rikastamine;
erinevate muusikatajude eraldamine;
muusikatuju-, vormi-, tempo- ja dünaamiliste muutuste eraldamine ja iseloomustus.
 
Hääle- ja muusikakuulmise arendamine toimub läbi:
lapse hääle ulatuse laiendamise;
erinevate intervallide, intonatsiooni pöörete, metoodiliste liikumistekasutamise lauluharjutustes;
meloodia suuna eraldamisoskuse kasutamise;
pika- ja lühikese tooni eraldamisoskuse kinnitamise;
toonipikkuse näitamise käega.
 
Laulmisoskuse omandamine käib kompleksis ning toimub läbi:
õige laulmishoiaku harjutamise;
tutvumise dirigendizhestidega: „tähelepanu“, „hingamine“, „sisseastumine“, „äravõtmine“;
õige hingamise harjutamise: hingamise kinni hoidmine fraasi lõpuni, fraasi lõppude ilus välja laulmise, fraaside pehme lõpetamise, õige sissehingamise fraaside vahel ja enne sisseastumist;
õige hääletekitamise õpetamise: konsonantide erk väljaütlemise, selgete vokaalide formeerimise;
väljendusliku laulmise õpetamise, intonatsiooni muutmise kooskõlas laulu iseloomuga, dünaamilise arengu läbiviimise, fraaside täpsuse, rütmijoonise selguse, teksti loogilise interpretatsiooni;
enesekontrollitunde harjutamise: kõrvalpartiide kuulmise, kaasalaulmise, oskuse liituda koorikõlaga.
 
Esinemistegevus avaldub laulmises, liikumises, pillimängus. Tutvumine muusika alustega toimub erinevate rütmide, astmete, taktimõõtu, dünaamikaõppe abil. Mudilaskoori lapsed kinnitavad ja laiendavad teadmisi ja oskusi, mida nad omandasid ettevalmistuskooris ning saavad ka uusi kogemusi. Kooride ülesandeks on unisooni laulmise oskuse kinnitamine ja üleminek kakshäälsusele. Laste jaoks on kakshäälne laulmine üsna raske. Selle aluseks on harmooniline kuulmine, mida on vaja arendada ettevalmistuskooris ja mudilaskooris.
 
Kakshäälne laulmine koosnes seitsmest komponendist:
Jagatud tähelepanu harjutamine: harjutused ja laulud meloodiat mittedubleeriva saatega.
Laulu rütmijoonise esitamine.
Üheaegselt kõlavate helide arvu (1 kuni 3) määramine kuulmise järgi. Ülemiste ja alumiste helide eraldi laulmine.
Laulude ja harjutuste esitamine erinevates koorirühmades („kaja“ vormis).
Lihtsad polüfoonia elemendid (kaanon, ostinaato).
Kakshäälsete harjutuste esitamine.
Kakshäälsete laulude harjutamine.
 
Ettevalmistus- ja mudilaskoori repertuaar koondub 12 erineva stiili teosed (rahvamuusika, klassikalised teosed, nüüdismuusika). Kooride õppetöö peamiseks väljundiks ja tulemuseks on kontsertesinemised.
 
 
Kooris arendatakse analüütilist mõtlemist ning kujundatakse valmisolek muusikat kuulata, mõista ja hinnata. Ringi tegevuse kontekstis on tähtsal kohal järgmisi meetodeid:
 
1) Vokaal-kooriliste oskuste täiendamine (V. Jemeljanovi, A. Strelnikova meetodid)
2) Tutvumine 2-3-häälsusega ja mitmehäälsusega (kooriharjutuste materjalid)
4) Vaimuliku muusikaga tutvumine
5) Koori esinemistaseme täiendamine. Tippkooriteoste omandamine.
 
Siia kuuluvad lahutamatu osana veel:
1. Lauluhingamise väljatöötamine (hääle tekitamine, diktsioon, artikulatsioon).
2. Hääleulatuse laiendamine (sopran:do1- sol2; alt: la v-mi 2).
5. Kooriansambli ja partiide tasakaalu väljatöötamine.
6. Koorilaulja vokaalkuulmise kasvatamine ja arendamine.
 
Koori repertuaar on muusukalise kasvatuse alustpanev faktor. Teoste omandamine “Raduga” kooris toimub teadlikult, kooripartituuri täpse interpreteeri alusel. Koorirepertuaariga töö esitab rida nõudmisi: tehniliste ülesannete lahendamine, väljendusrikkuse saavutamine. Repertuaar:10-12 partituuri erinevates stiilides (rahvamuusika, klassikalised teosed, vaimulik muusika, kaasaegsed teosed). Kõik teosed valmistatakse ette ja esitakse aasta jooksul. Koori repertuaar on muusikalise kasvatuse alustpanev tegur. Koori repertuaar on viimaste aastate jooksul täienenud muusikaliste teostega mis moodustavad maailma klassikalise muusika tuumiku. Sinna hulka aga kuuluvad ka eesti ja vene heliloojate looming, eri rahvaste muusikaline folkloor. Vaimulikust muusikast on kujunenud koori repertuaari lahutamatu osa. Õigeusu kiriku muusikal on repertuaaris eriline koht. Oskuste praktiline omandamine (õpetaja juhendamisel) toimub muuhulgas
partiide kaupa töö ning tehniliste vahendite kasutamise (magnetofon, plaadimängija) kaudu.
 
2.3 Pädevused ning õppetegevuse tähtsamaid prioriteete Kontsertkooris
 
Nii kandidaat- kui ka kontsertkooris pööratakse tähelepanu hääle individuaalsete omaduste arendamisele. Praktilise muusikalise tegevuse kaudu omandatakse uusi teadmisi muusikalises kirjaoskuses. Toimub sihipärane harmooniataju arendamine kaanonite ja mitmehäälsete laulude kaudu.
Kooris arendatakse analüütilist mõtlemist ning kujundatakse valmisolek muusikat kuulata, mõista ja hinnata. Ringi tegevuse kontekstis on tähtsal kohal järgmisi meetodeid:
 
1) Vokaal-kooriliste oskuste täiendamine (V. Jemeljanovi, A. Strelnikova meetodid)
2) Tutvumine 4-häälsusega ja mitmehäälsusega (kooriharjutuste materjalid)
3) Tutvumine muusikastiilidega (klassitsism, romantism, nüüdismuusika jne.)
4) Vaimuliku muusika partituuride omandamine (“Õigeusu kiriku laulud”)
5) Koori esinemistaseme täiendamine. Tippkooriteoste omandamine.
Siia kuuluvad lahutamatu osana veel:
1. Lauluhingamise väljatöötamine (hääle tekitamine, diktsioon, artikulatsioon).
2. Hääleulatuse laiendamine (sopran: do 1- la 2; alt: fa v-mi 2).
5. Kooriansambli ja partiide tasakaalu väljatöötamine.
6. Koorilaulja vokaalkuulmise kasvatamine ja arendamine.
7. Kooripartituuride interpreteerimistöö.
Koori repertuaar on muusukalise kasvatuse alustpanev faktor. Teoste omandamine “Raduga” kooris toimub teadlikult, kooripartituuri täpse interpreteeri alusel. Koorirepertuaariga töö esitab rida nõudmisi: tehniliste ülesannete lahendamine, väljendusrikkuse saavutamine. Repertuaar:10-12 partituuri erinevates stiilides (rahvamuusika, klassikalised teosed, vaimulik muusika, kaasaegsed teosed). Kõik teosed valmistatakse ette ja esitakse aasta jooksul. Koori repertuaar on muusikalise kasvatuse alustpanev tegur. Koori repertuaar on viimaste aastate jooksul täienenud muusikaliste teostega mis moodustavad maailma klassikalise muusika tuumiku. Sinna hulka aga kuuluvad ka eesti ja vene heliloojate looming, eri rahvaste muusikaline folkloor. Vaimulikust muusikast on kujunenud koori repertuaari lahutamatu osa.
2.3.1 Ungari muusikaline kasvatussüsteem koori tegevuse kontekstis.
 
Z. Kodály muusikaline-kasvatuslik kontseptsioon on võetud lastekoori “Raduga” õppeprogrammialuseks.
Z. Kodály (1882-1967) on ungari helilooja, rahvaluuleteadlane, pedagoog. Z. Kodály kontseptsiooni aluseks on “viia võimalikult rohkem ehtsat muusikat rahvamassidesse”. See ühtne muusikalis-pedagoogiline süsteem on ette nähtud lastele alates koolieelsest east. Eesti koolides kasutatakse juba üle kolmekümne aasta relatiivset muusikalist kasvatust “JO-LE-MI”, mis on välja töötatud prof. H. Kaljuste poolt Z. Kodály meetodi alusel. See aitab kaasa kooripartiide täpsemaks noodilaulmiseks.
 
 
Viimase 15. aasta jooksul oli kooritöö juures pidevalt kasutatud hääle arendamise fonopeedia kontseptsioon. Selle autor on Viktor Jemeljanov (St.Peterburg). See meetod on primaarseid laste hääleaparaadi laulmiseks ettevalmistamise vahendeid. Lastega vokaal- tehnoloogilise töö omapära on V. Jemeljanovi sõnul selles, et laulmise süsteem peaks olema tagatud rangete reeglite poolt ning vastama hääle arendamise ja kaitsmise nõuetele. Antud kontseptsioon on ka abivahendeid vokaalpedagoogika ja vokaalkoorilise töö korraldamise juures. See on samuti rakendusravimeetmeid. Süsteemi kasutamine laiendab hääleulatust, arendab diktsiooni, hääle kõlavust, lendavust, paindlikust.
 
 
Viimase 15. aasta jooksul kooritöö juures on pidevalt kasutatud A. Strelnikova paradoksaalne hingamisgümnastika. See on väga rikkalik ja mitmekesine loometegevuse stimuleeriv füüsiliste hingamisharjutuste kogum, mis sai alguse juba 50.aasta eest. Harjutuste produktiivne efekt oleneb paljuski sellest, kuivõrd aktiivses rütmis ja sünkroonselt lauljad hingavad, tehes eri harjutusi. See on omapärane hingelis- ja füüsiliste harjutuste kooslus, kusjuures sissehingamine toimub rinna kokkupanevate liigutuste käigus. See on õige hingamise aluseid. Strelnikova hingamisgümnastikaga süstemaatiline tegelemine võimaldab savutada silmapaistvaid resultaate kooritöös.
 
 
Teatavasti on olnud aegade jooksul vanavene õigeusu kirikumuusikal vene üldhariduslikus kontekstis eriline õpetuslik tähendus. Sellele traditsioonile pandi alus juba XI sajandil, ning kehtis kuni 1917. aastani. Kaasaegse vene koorikultuuri allikaks ongi kirikumuusika, millest on paljud hilisemad vene muusika klassikud võtnud loomingulise ja vaimse eeskuju ja inspiratsiooni. Koori tegevuse kontekstis on kirikumuusika lahutamatu osana olnud 1991. aastast saadik. Koori lauljad tutvuvad kirikumuusika ajalooga, õpivad tundma vanu kirikuviise. Viimaste aastate jooksul võtab koor regulaarselt osa Tallinna Nevski katedraali, Kuremäe nunnakloostri ning Petseri kloostri jumalateenistustest. Koor on esindanud õigeusu kultuuri 2005. aastal Poolas korraldatud 24. rahvusvahelisel kirikumuusika festivalil.
 
 
„Raduga“ repertuaar on lai ja mitmekesine. Repertuaar sisaldab erinevate ajastute klassikalist muusikat, eri maade rahvalaulu seadeid, kaasaegsete heliloojate loomingut. Eriline koht on Õigeusukiriku vaimuliku muusikal.
Koor esitab laule kahekümnes keeles, s.h. eesti, vene, inglise, saksa, itaalia, prantsuse, ungari, soome, kreeka, mari, ukraina jpt.
Koor on palju laulnud V. Tormise loomingut. Kõik koori rühmad laulavad tervikuna tema tsükli (kogumiku) „Vanavanemate viisivakk“.
Viimase aja kontserdi kontserdi kavades olid: V. Tormise „Laulusild“, „Lauliku lapsepõli“; C. Kreeki „Mu süda ärka üles“; L. Kõlari „Ema-Isa maa“; R. Kangro „Üks vanaaegne lauluviis“; Eesti rahvaviis V. Tormise seades „Laulu otsimine“; Eesti rahvalaul M. Härma seades „Lauliku lapsepõli“.
Vene klasskikast esitatakse palju P. Tšaikovski, N. Rimski-Korsakovi, S. Tanejevi, V. Kalinnikovi, S. Rahmaninovi, G. Sviridovi teoseid.
Repertuaari valik on äärmiselt tähtis komponent koori arengus. Ta peab olema paljupakkuv nii lauljatele kui ka publikule. Noorte kollektiivi puhul mängib see tohutut hariduslikku rolli. Repertuaar peab rikastama vaimselt, arendama muusikalist maitset, laiendama silmaringi, tutvustades erinevate stiilide ja ajastute muusikat, erinevate heliloojate loomingut.
 
 
Muusika on inimese vaimse maailma tugevamaid vahendeid. Laulmine lastekooris kasvatab huvi ja armastust muusika vastu, loomingulist suhtumist muusikasse.
Andekate laste leidmine ja nende võimete arendamine, professionaalsete oskuste omandamine-see on koori põhiülesanne. Iga vanuse koorirühma lauljad peavad omandama konkreetsed vokaal-koorilised oskused.
Laulmise oskuste väljatöötamine käib kompleksis.
Solfed˛o kui lisaaine ülesandeks ja eesmärgiks on laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, professionaalse muusikahariduse õppeks ettevalmistuse andmine ja muukeelse kogukonna kultuurielu edendamine eesti ja vene kultuuritraditsioonide alusel.
Õppe- ja kasvatustöö kooris peab aitama kujuneda isiksusel, kes aktiivse muusikalise tegevuse kaudu arendab muusikataju ja loovust.
 
 
Solfed˛o on teatavasti mitmekesine ning paljuhõlmav laste muusikaalaste võimete arendamise valdkond kuhu kuulub näiteks intonatsiooni kuulamise, metrorütmi tundmise, oskuslikuma muusika analüüsi ja solfed˛eerimise põhivõimete arendamine.
Osa neid muusikapädevusi kujuneb juba lapseeas, mis on kooskõlas muusikpedagoogika põhialustega. Solfed˛o on samm-sammuline õpetus, mis eeldab erinevate astmete läbimist. Aine õpetus soosib kättesaadavust ning individuaalset lähenemist.
Iga õppetund on komplekse õppeprotsessi element ja seega hõlmab kõiki ülalmainituid aspekte.
Ainekava annab vastavate oskuste arendamiseks suunad ja tasemenõuded, arvestades sealjuures vajadust tagada võrdsed võimalused muusikalise eelhariduse omandamiseks ja professionaalseks õppeks ettevalmistamiseks erineva andekuse ja vanusega lastele.
Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse seega vanuselisi ja individuaalseid iseärasusi.
Koorielu reegleid kujundavad õpilased, õpetajad ja lapsevanemad üheskoos. Õppetöö kavandamisel peetakse silmas igaühe võimekust, kus õpetaja ülesanne on suunata õpilast oma tegevust jälgima ja õppimist kavandama, analüüsima ning kujundama oma isikupärasust.
 
 
Solfed˛oõpetuse peavormideks on üldtunnistatud eeskätt:
 
Laulmine
Meetrika ja rütm
Suuline ja kirjalik analüüs
Diktaat
Improvisatsioon
Itaalikeelsed oskussõnad
 
Solfed˛oõppe on rakendatud koori kõikides rühmades. Ettevalmistus- ja mudilaskooris rakendatav solfed˛o on aine, mis aitab suurel määral muusika mõtestatud omandamist. Viimane aga lahendab noodilugemise probleeme koorilauljatel. Solfed˛o tunnid arendavad muusikalist mälu, intonatsiooni täpsust, rütmitunnet, harmoonilist kuulamist.
Ettevalmistus- ja mudilaskoori solfed˛o kursuse põhialused on teooriaandmed, laulmise ja intonatsiooniharjutused, solfed˛eerimine, kuulmisharjutused, etteütlused, rütm, mitmehäälsus, analüüs.
Esimese õpimisaasta lõpuks õpilased peavad omandama lihtsamad rütmid, tegema rütmiharjutusi, kasutama rütmikaarte etteütluste jaoks. Nad peavad omandama lihtsamad intonatsioonipöörded, kasutades JO LE MI NA SO RA astmeid, leidma asmed noodijoonestikul, lihtsaid kaanoneid ja kakshäälseid harjutusi. Teise õppimisaasta lõpuks omandavad keerulisemad rütmid, ma˛oori ja minoori, kuulavad ja nimetavad intervalle, täidavad rütmiharjutusi, solfedzheerivad harjutusi noodi järgi, laulavad 2-3 häälseid kaanoneid jne.
Kandidaat- ja kontsertkoori õppe kontekstis solfed˛o aine õpetamise raames toimub
loomevõimete kavakindel arendamine, õpilasi suunatakse mängult õppimisele;
eri taktimõõdud ja nende kasutamine harjutustes, rütmiimprovisatsioonides ja instrumentaalsetes kaasmängudes;
helistike D-h, B-g tundmaõppimine. Intervalli ja akordi mõiste tutvustamine;
bassivõtme tutvustamine seoses lauludega;
muusikalise lauseehituse tundmaõppimine (motiiv, fraas, lause, periood) seoses laulude õppimisega. Agoogikamärkide ritenuto (rit.), accelerando (accel.), allegro, moderato, andante, adagio, largo ning artikulatsioonimärkide staccato, legato tähenduse mõistmine ja kasutamine musitseerimisel.
 
Harmoonilise kuulmise arendamiseks mõeldud erinevate astmete helide laulmine järgmiste tonaalsuste kohaselt:
G duur             e moll
F duur              d moll
D duur             h moll
B duur             g moll
A duur             fis moll
Es duur            c moll
 
Muusika intervaalide ning kooskõlade (akkordide) laulmine mõlemal suunal:
I 53      I6         I64                  T-T6-T64                               D7-D65-D43-D2
IV 53   IV6      IV64                S-S6    S64
V53     V6       V64                 D-D6   D64
 
mitmehäälsete näidete lehest lugemine;
ansamblilaul;
rütmiliste ja harmooniliste etteütluste kirjutamine;
mitmehäälse laulmise õppimiseks lauldakse erinevaid kooskõlasid vertikaalselt, lauldakse kooskõlasid kolme-ja neljahäälselt ansamblis;
kooskõlade kuulamisanalüüs
 
 
Kontsertide ettevalmistus. Aasta jooksul toimub u. 15 kontserti.
“Raduga” kontsertkoor võtab osa vabariiklikest ja rahvusvahelistest festivalidest ja konkurssidest.
 
Lastekoor „Raduga“ laulja
 
arendab vokaalseid võimeid;
arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust;
arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja pillimängu kaudu;
omandab muusikalise kirjaoskuse põhialused;
arendab muusikalist mõtlemist ja eneseväljendusoskust;
 
Muusikalist loovust lastekooris “Raduga” stimuleerivad töövõtted ja toimimisviisid:
Meele häälestamine loomingulisele lainele,
Mängulust,
Romantiline eluhoiak,
Tegevuses keskendumine,
Ilumeel,
Muusika mitmekülgne hindamine,
Vaba spontaanne eneseväljendus muusika alal ja innovaatiline looming.
 
 
Solfed˛ot õppiv lastekoor „Raduga“ koorilaulja
 
oskab määrata kuulmise järgi laulu, muusikapala helilaadi;
tunneb helistikke C-a, G-e, D-h, F-d, B-g;
teab intervalli ja akordi mõistet;
teab agoogikamärkide rit., accel., allegro, moderato, andante adagio, largo ning artikulatsioonimärkide staccato, legato tähendust, oskab neid kasutada musitseerimisel ja muusika iseloomustamisel;
kasutab muusika analüüsimisel muusikatermineid;
teab, eristab ja oskab iseloomustada hääle- ja kooriliike; teab kodukoha, eesti ja maailma tuntumaid lauljaid, kodukoha ja eesti tuntud koore ja dirigente;
teab, eristab ja oskab iseloomustada keel-, puu-, vask-, löök- ja klahvpille;
teab, eristab ja oskab iseloomustada sümfoonia-, puhkpilli-, keelpilli- ja d˛ässorkestrit; teab kodukoha, eesti ja maailma tuntumaid orkestreid ja dirigente;
eristab homofoonilist ja polüfoonilist muusikat;
on tutvunud muusikavormide ja -˛anritega: variatsioonid, rondo, fuuga sonaat-allegro, missa, prelüüd ja fuuga, sonaat, sümfoonia, kontsert, keelpillikvartett, süit, avamäng, kantaat, ooper, oratoorium, operett, muusikal, ballett;
külastab kontserte ja muusikalavastusi ning kasutab omandatud teadmisi ja oskusi muusika analüüsimisel.
 
Siia kuuluvad lahutamatu osana veel:
Ühehäälsete harjutuste eri tonaalsustes laulmine
Harmooniliste ja meloodiliste sekventside laulmine
Muusikaliste kooskõlade noodilaulmine
Ühehäälsete ettekirjutuste kirjutamine
Kaanonlaulmise õpetus.
 
Solfed˛o õppeprotsessis taotletavad õpitulemused:
hääle kõlavus, lendavus, paindlikus
mitmekesised rütmivõimed
helide järelelaulmine
muusikaline mälu
harmooniline kuulmine
hääleulatuse laiendamine
kooripartiide täpne noodilaulmine
ansamblilaulmine
partiide kaupa töö
hääleulatuse laiendamine (sopran:do- sol; la-mi).
 
4.1 Lastekooris „Raduga“ kehtivad hindamiskriteeriumid.
 
Hindamine ja analüüs on üks osa lastekoor „Raduga“ õppe ja kasvatusprotsessis. Hindamiseks ei kasutata hindeid. See on tagasiside andmine õpilasele tema tegevuse kohta. Hindamise põhieesmärgid on:
motiveerida lauljat oma võimeid ja andeid jätkuvalt arendama
kasvatada laulja eneseusku ja suunata adekvaatse enesehinnangu kujunemist
anda õpilasele teavet tema arengust ja õpiedukusest.
Õpitulemusi hinnatakse praktilises tegevuses. Kooskõlas ainekavade nõuetega kasutatakse selleks erinevaid viise: etendus; esinemine kontsertidel ja eri üritustel; arvestus; tulemused konkurssidel ja festivalidel.
 

Kasutatav metoodiline kirjandus: 

Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava
Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 25. 01. 2002. a. määrusega nr 56 ( RT I 2002, 20, 116), jõustunud 1. 09. 2002.
Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava muusika põhikooli ja gümnaasiumi ainekava.
Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määruse nr 56 «Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava» lisa 19
Kohaliku omavalitsuse huvialakooli muusika- ja solfed˛o ainekava.
Huvialakooli seadus (RT I 1995, 58, 1004; 1996, 49, 953) paragrahv 7 lõige 4.
Aavik, Silja. Solfed˛o. Eesti Muusikakoolide Liit. 1998.
Agoszy, Laszlo. Szolfezs közepfok. Budapest, 1994.
Kodály, Zoltan. Ungari kontseptsioon
Kreek, Cyrillius Eesti vaimulikud rahvaviisid. Tallinn, 1992.
Päts, Riho; Kaljuste, Heino ja Üleoja, Ene Laulikud. Üldhariduskooli muusikaõpetuse eriklass. Tallinn, 1975.
Struve, Georgi. „Koorisolfedzo”.
“Töö kooriga” (Metoodilised tööd kooriga”)
Герела, Н. «Дыхание, движение» Методика парадоксальной гимнастики А.Н. Стрельниковой. Ленинград, 1991.
Давыдова, Елена. Сольфеджио. Методическое пособие. Москва. Музыка, 1981.
Емельянов, Виктор. Фонопедический метод формирования певческого голосообразия. Новосибирск, Наука, 1991.
Емельянов, Виктор. Развитие голоса. С-Петербург, 1997.
Знаменный Распев. Литургия. Новосибирск, 1993.
Кодай, Золтан. Избранные статьи. Москва, 1982.
Мартынов, В. История Богослужебного пения. Москва, 1994.
«Музыка в школе» Методический журнал. Москва, 1988.
Начала церковного пения (по изд. 1901 г.). Диоптра-Лествица, 2001.
Сёни, Э. Некоторые стороны метода З. Кодая. Будапешт, 1983.
Система детского музыкального воспитания К. Орфа. Музыка, 1970.
Соколов, В. и Попов, В. Школа хорового пения.
Abdulina, G. “Solfed˛o süstemaatiline teadmiste kursus”
Blum, M. “Harmooniline solfed˛o”
Kaljuste, Heino. “Jo-le-mi” laulik
“Koori laulmise kool” – V. Sokolov, V. Popov
“Muusikaline kasvatus koolis” (kõik väljaanded)
Laduhhin, N. “Muusikalised ettekirjutused”
Laulupidude, festivalide, muusikaliste konkursside kogumikud
Solfed˛o. Töövihikud 1.-7. klassile. Muusika kirjastus.
Õpikud “JO-LE-MI” 3.-8. klassidele
Первозванская, Т. Мир музыки. Рабочая тетрадь по сольфеджио. Санкт-Петербург. Композитор, 2001.
Практическая школа пения Франца Абта. (Изд. А. Гутхейль. Москва, 1912)
Середа, В. Каноны. Москва. Престо, 1997.

 

September 2017
Tagsi Edasi
E
T
K
N
R
L
P
       
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
20
21
22
24
25
26
30
Tänane päev Tänane päev   Üritus Üritus
Kullo
17.11.2017 Tallinna Huvikeskus Kullo lastekoori Ellerhein kontserdireis Klaipedasse
18.11.2017 L. Kapi õpilaste osalemine festivalil "Lustlik klaver"
18.11.2017 Sõleke esineb Jõuluturul Raekoja platsil
19.11.2017 Sõleke sügiskontsert Salme Kk
19.11.2017 KT Stuudio L1 rühma esinemine Lohesaba Seikluslinnaku Kinderi Perepäeval

Kullo Liitu huviringidega Tunniplaan Leia oma klass

 

 

 

 

 


TALLINNA HUVIKESKUS "KULLO" | Mustamäe tee 59 | Tel 6646 100 | E-post kullo(ät)kullo.ee

Liitu huviringidega Tunniplaan Leia oma klass