|
|
|
TALLINNA HUVIKESKUS KULLO
Õmblemine ja mood
|
I Üldosa
|
|
Õppeaja kestvus: 2 õppeaastat
Maht tundides: 6 tundi nädalas, 222 tundi õppeaastas
Õppekeel: eesti ja vene
Õppevormid ja meetodid: õppetund
Vastuvõtu tingimused: õpimotivatsiooni olemasolu, täidetud vastuvõtu avaldus
Õppevaldkond: kunst
Õmblemine arendab loovust, käelist tegevust ja ilumeelt. Ringis osalejad saavad õmmelda neid
rõivaesemeid, mida nad tahavad ja vajavad. Õpilastel on võimalik valida endale sobiv tegumood
vastavalt materjalidele ja figuurile. Ise endale õmblemine võimaldab sealjuures alati olla
moodne ja omanäoline.
Ringi tegevus toimub kahel erineval tasemel – algajad ja edasijõudnud. Õpilaste edasijõudmine
sõltub nende individuaalsetest võimetest, huvist ja püüdlikkusest. Juhendamine toimub põhiliselt
individuaalselt vastavalt iga õpilase töö keerukusele. Riidematerjalid ostavad õpilased ise, milledest
õmblevad esemed endale või oma pere liikmetele.
Peale rõivaste on võimalik õmmelda palju erinevaid esemeid – kotte, mütse, kindaid, toasusse,
patju, pehmeid mänguasju, lapitehnikas vaipu ja tekke ja muud. Oma töid ja tegemisi eksponeerime
vähemalt üks kord õppeaastas Kullo aastanäitusel.
|
|
II Õppe-ja kasvatustöö eesmärgid
|
|
Õmblusringi eesmärkideks on :
- tutvumine erinevate riidematerjalide ja õmblemiseks vajalike töövahenditega
- anda õpilastele õmblemiseks vajalikke praktilisi teadmisi ja oskusi
- aidata õpilastel välja kujundada oma isikupärane riietusstiil
- kasvatada õpilastes tööarmastust ja arendada töökultuuri
- arendada õpilastes loovust, korraarmastust, täiuslikku ja viimistletud tegevust
- kasvatada usku oma võimetesse, oskust oma tegevust eesmärgistada ja eesmärke saavutada,
samas õppida olema ka enesekriitiline
- arendada õpilaste fantaasiat, julgust olla isikupärane ja stiilne
|
|
III Õppetöö sisu
|
|
Algajate rühm
|
Teema
|
Teooria
|
Praktika
|
Tunde kokku
|
|
I poolaasta
Põhioskuste õpetamine
|
|
|
|
|
1.Ajaloolise ülevaate andmine erinevatest moejoontest ja rõivastusstiilidest.
|
3
|
|
3
|
|
2.Erinevate kangaste ja teiste riidematerjalidega tutvumine, nende üksteisest eristamine ja omaduste tundmaõppimine (naturaalsed ja sünteetilised kangad, karusnahad ).
|
3
|
|
3
|
|
3.Töövahenditega tutvumine (masinad, lekaalid, nööpnõelad, käärid, kriidid, kalkapaber, triikraud ).
|
1
|
5
|
6
|
|
4. Ohutustehnika. Ohutustehnika reeglitega tutvumine (masinad ja muud terariistad).
|
3
|
|
3
|
|
5. Õmblemiseks vajalike lisandite ja nende kasutusala tundmaõppimine (nööbid, haagid, lukud, liimiriie, paelad, kummipaelad, pitsid ).
|
3
|
3
|
6
|
|
6. Lõiked. Lõigete tuletamine põhilõigetest.
Lõigete õige paigutus kangale, lõime suuna jälgimine. Lõigete joonistamine.
|
2
|
4
|
6
|
|
7. Lõigete konstrueerimine ja lõigete võtmine ajakirjast „Burda” kalkapaberile ning sobitamine vastavalt figuurile. Väljalõikamine.
|
1
|
5
|
6
|
|
8. Lõigete kokkutraageldamine ja proovi tegemine. Parandused vastavalt vajadustele.
|
|
6
|
6
|
|
9. Erinevate õmbluste masinatega õmblemine, nõela ja niidi valik vastavalt materjalidele. Piste pikkuse valik, materjali õige hoidmine.
Traagelniitide väljavõtmine, ooverdamine ja õmblemine masinatel.
Käterätid. Voodipesu.
|
4
|
20
|
24
|
|
10. Proovitööde tegemine. Juurdelõigatud põhidetailide esmane töötlus.
Õmbluste mahapressimine, vajadusel venitamine, sissepressimine jne
- kraed,
- mansetid,
- hõlmakate,
- taskud,
- lukud, ja lukkude õmblemise tehnika, peitelukkude õmblemine
- nööpaukude valmistamine
- kandid
Kokku 102 tundi
|
9
|
30
|
39
|
|
II poolaasta – jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai
Erinevad rõivastumise stiilid ja moesuunad.
Lihtsamate rõivaesemete valmistamine.
|
|
|
|
- Seelikud
Volangid, paelad, voldid, lõhikud, taskud, värvlid, passed
|
2
|
16
|
20
|
- Püksid
Lukukinnis, värvel, viigid, taskud, voldid, mansetid
|
2
|
20
|
20
|
|
3. Topid. Kantimine.
|
|
10
|
10
|
|
4. Pluusid. Kaeluse töötlemine krae ja kinnis, kantimine. Varrukad. Erinevate varrukate liigid. Mansetid, volangid.
|
2
|
22
|
24
|
|
5. Kerged kleidid.
|
2
|
22
|
24
|
|
6.Vabal valikul ruudulisest või triibulisest riidest toodete õmblemine või erinevate tööde valmistamine õmblustehnikas.
|
2
|
20
|
26
|
|
Kokku
|
39
|
183
|
222
|
Edasijõudnute rühm (teine õppeaasta)
Põhilised teadmised ja oskused on teise õppeaasta õpilastel omandatud. Jätkatakse juba
omandatud oskuste ja teadmiste süvendatud omandamist ja nende täiendamist raskemate
ning keerulisemate rõivaesemete õmblemisega. Teoreetiline ja praktiline õpe toimuvad käsikäes.
Ühe keerukama riideeseme valmistamiseks kulub õpilastel keskmiselt 1-2 kuud. Rõivaesemed, mida õmmeldakse valitakse vastavalt soovile ja vajadusele. Jälgitakse tööde teostamise õiget järjekorda.
|
Teema
|
Teooria
|
Praktika
|
Tunde
kokku
|
|
I poolaasta
1.Keerulisemate kostüümide õmblemine
- voodriga seelikud
- voodriga jakid
- püksid
- vestid (ka voodriga)
- teksa- ja velvetriidest toodete õmblemine
|
2
|
18
24
18
18
22
|
2
18
24
18
18
22
|
|
II poolaasta
|
|
|
|
|
1. Mahulise vatiiniga jopede ja kunstkarusnahast poolkasukate,
mantlite ning kasukate õmblemine.
- Materjalide dekadeerimine.
- Lõigete võtmine ja väljalõikamine.
- Detailide liimiriidega ühendamine.
- Kokkutraageldamine ja proovide tegemine, parandused.
- Õmblemine ja pressimine.
- Kraede ja hõlmakatete töötlemine.
- Nööpaukude valmistamine.
- Varrukate töötlemine ja ühendamine.
- Erinevad taskud.
- Lõhikud.
- Voodri õmblemine ja ühendamine.
|
5
6
|
13
34
|
18
40
|
|
Lasterõivaste valmistamise eripära. Lasterõivaste õmblemine.
|
4
|
16
|
20
|
|
Pidulikud kleidid erinevatest materjalidest ( siidid, taftid, pitskangad,
samet, erinevad tüllid, brokaat)
- Erinevate materjalide kokkusobitamine (samet, siid jne)
- Erinevad lõiked (pikk , laieneva seelikuosaga , sirgelõikeline kleit)
- Krooked, voldikesed, volangid jne.
- Voodri õmblemine ja ühendamine.
- Lõppviimistlus.
|
8
|
34
|
42
|
|
Tunde kokku õppeaastas
|
25
|
197
|
222
|
|
|
IV Oodatavad õpitulemused
|
|
Esimese õppeaasta lõpuks tunnevad õpilased
- erinevaid riidematerjale ja õmblustehnikaid
- oskavad kasutada erinevaid õmblusmasinaid, triikraudu, kääre jne.
- on omandanud õiged töövõtted ja oskavad neid kasutada
Teise õppeaasta lõpuks
- suudavad õpilased näha ja leida vigu enese ja teiste töödes
- oskavad hinnata kvaliteetset tööd
- neil on välja kujunenud oma isikupärane rõivastusstiil
- oskavad iseseisvalt valmistada nii lihtsamaid kui ka keerukamaid rõivaid
V Hindamine
|
|
|
|
Hindamist hinnete panemise näol ei toimu. Õpilased saavad tagasisidet õpetajalt tööde tegemise
käigus. Teoreetiliste teadmiste omandatus ilmneb praktilises tegevuses. Vajadusel tuletatakse meelde ja korratakse põhitõed uuesti üle. Valmistoodetest tehakse näitus ja analüüsitakse need koos läbi.
Kõigepealt saab sõna toote valmistaja, siis kaasõpilased ja lõpuks õpetaja. Lõpliku hinnangu valminud tööle annab ikkagi valmistaja sisetunne – kas ja kui palju talle enda tehtud riietusese meeldib ja kui palju ta
seda ta seda kanda tahab.
|
|
VI Kasutatud kirjandus
|
|
- Õpikud „Tööõpetus. Õmblemine ja konstrueerimine”
- L.Kivilo „Õmblemine”
- L.Kivilo „Õpi õmblema”
- K.Sokk, O.Soone „Õmble ise”
- E. Gorelov, P.Hints, E.Kabanova; K.Rätsep, P. Viir „ Naiste ja laste kergete rõivaste õmblemise tehnoloogia”
- K.Sokk „Naiste ja meeste ülerõivaste konstrueerimine”
- Ajakiri „Burda”
|
|
|
|
|
|
E
|
T
|
K
|
N
|
R
|
L
|
P
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
4
|
5
|
|
|
8
|
9
|
|
|
|
|
|
|
|
|
17
|
|
18
|
|
|
|
|
|
24
|
|
|
26
|
|
|
|
|
|
 |
Tänane päev |
|
 |
Üritus |
|
|
|
