Tallinna Huvikeskus Kullo korraldab Tallinna üldhariduskoolide, 3. klassidele koolikohustuslikku ujumiskursust. Kursuse maht on 24 akadeemilist tundi ja selle läbimine on riikliku õppekava järgi kohustuslik. Üldjuhul osaleb ujumistunnis üks klass (kuni 30 õpilast) ning neid õpetab 2 ujumisõpetajat.
Koolikohustusliku ujumise eesmärkideks on õpilase veekartuse ületamine ning eluks vajaliku ujumisoskuse omandamine.
Koolikohustusliku ujumise õppekava
I Üldosa |
Õppeaja kestvus: 2 või 3 kuud Maht tundides: 24 akadeemilist tundi Õppekeel: eesti Õppevormid ja meetodid: praktilised tunnid vees, osaoskuste hindamine, lõpparvestus Vastuvõtutingimused: kuulub I (vajadusel ka II) kooliastme riiklikusse õppekavasse ja on kohustuslik Õppevaldkond: kehaline kasvatus Lisaained: – Dokument lõpetamisel: Ujumisõpetaja annab koolile tagasi tagasisidelehe, kus on märgitud iga õpilase saavutatud osaoskused. |
II Õppe-ja kasvatustöö eesmärgid |
Ujumise algõpetuses on kesksel kohal õpilase veega kohanemine. Õpilase õpetamine läbi ujumise osaoskuste omandamise (õpilane oskab vees libiseda, sukelduda, vee pinnal hõljuda, rinnuli ja selili asendis edasi liikuda, läbida 25m ja/või 200m). Õpilane hindab adekvaatselt oma võimeid vees ja rakendab eakohaseid veeohutusalaseid oskusi. Õpilane väärtustab tervislikke eluviise ja eluks vajalikku ujumisoskust. Õpilane peab kinni ujula hügieeninõuetest ja mõistab nende olulisust. Õpilased lahkuvad tunnist hea tujuga. |
III Õppetöö sisu |
Õppetöö on korraldatud ujumiskursustena. Tunnis osaleb üks klass ja neid õpetab 2 õpetajat. Õpperühma suuruseks on kuni 30 õpilast. (õppetegevus tundide kaupa on ära toodud Lisas 1.) P Praktiliste oskuste kõrval räägitakse ujumisest kui tervisliku eluviisi osast ja selle vajalikusest. – Õpilased kohanevad vees ja omandavad uusi oskusi ja teadmisi. Ujumisoskust omandatakse vastavalt väljatöötatud programmile, kuid igale õpilasele ja tema arengule lähenetakse vajadusel ka individuaalselt. |
IV Oodatavad õpitulemused |
Mängulise tegevuse kaudu omandavad õpilased: Mitmekülgsed oskused vees ja veekogude läheduses toime tulekuks; Oskuse ületada veega seotud hirmud ja veest rõõmu tunda; Oskuse väärtustada ujumist tervisliku eluviisi osana. |
V Hindamine/tagasisidestamine |
Ujumisõpetajad annavad igas tunnis suulist tagasisidet, õpilased sooritavad vahearvestusi (erinevate osaoskuste sooritamine) ja viimasel nädalal lõpparvestuse. Ujumisõpetuse programm näeb ette arvestuslikku hindamist. Ujumiskursuse raames lähtutakse erinevatest osaoskuste omandamisest, milleks on:
– Igat õpilast hinnatakse individuaalselt. Lapsi hinnatakse hindega “arvestatud” ja märgitakse ära osaoskus, milleni laps kursuse raames jõudis. Kui õpilane oskas juba enne ujumiskursust vägal heal tasemele ujuda pannakse tema juurde märge: “ õpilasel oli ujumisoskus enne kooliujumise tunde” e. laps suutis sooritada 200m kompleksharjutuse juba esimeses kooliujumise tunnis. Kui õpilane ei ole saanud kursusel osaleda, siis pannakse selle õpilase osaoskuseks “ujumisoskus puudub täielikult või õpilane ei ole osalenud”. Dokument iga õpilase tulemusega saadetakse kooli. |
|
Koolikohustuslik ujumine Tallinnas 1967. aastal alustati Eesti NSV-s tegelemist laste kohustusliku ujuma õpetamisega. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 31. detsembri 1966. a korraldusega nr 534 lubati ENSV Haridusministeeriumil korraldada väljaspool õppeplaani vabariigi linnades ja teistes keskustes, kus on olemas siseujulad, üldhariduskoolide õpilastele 24 tunni ulatuses kohustusliku ujumisõpetuse kursus. Eesti NSV Ministrite Nõukogu presiidiumi 7. juuni 1982. a istungi protokolli nr 21 otsusega nr 5 kohustati ENSV Haridusministeeriumi tagama kohustusliku ujumaõpetamise sisseviimine vabariigi kõigis üldhariduskoolides ja püstitati nõue, et iga kehaliselt terve 6. klassi lõpetaja peab oskama ujuda. Eespool loetletud dokumentides kohustati linnade ja rajoonide täitevkomiteesid eraldama igal aastal kohalikust eelarvest rahalisi vahendeid ujulate üürimiseks, algõpetuseks vajaliku inventari soetamiseks ja treenerite töö tasustamiseks ning tagama linna või rajooni territooriumil asuvate siseujulate, eelsoojendusega välisujulate ning välisujulate kasutamine ujumiskursuse korraldamiseks. Alates 1979. aastast tegeles õpilaste kohustusliku ujuma õpetamisega Tallinna Lastestaadion, endine Tallinna Noorte Spordikeskus. Seoses riiklike spordikoolide likvideerimisega, alates 1. jaanuarist 2007. a tegeleb Tallinna üldhariduskoolide koolikohustusliku ujumiskursuse korraldamisega Tallinna Huvikeskus Kullo. Kursused viiakse enamasti läbi Tallinna koolide ujulates, lisaks mõnes erasektorile kuuluvas ujulas. Aastas läbib 24-tunnise kursuse ca 3500 õpilast, keda juhendavad 10 Tallinna Huvikeskuse Kullo ujumisõpetajat. Koolikohustusliku ujumisõpetuse aluseks on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava kehalise kasvatuse ainekava 1.–3. klassile, mille punktis 2.7 on kirjas: UJUMISE ALGÕPETUS (24 tundi). Ohutusnõuded ja kord basseinides ja ujumispaikades. Hügieeninõuded. Veega kohanemise harjutused. Rinnuli- ja seliliujumine. |
Vilde tee 62 Tallinn 13421
Telefon 6515472
Fax 6515462
E-post
Ujula
- pikkus 25 meetrit
- 4 rada
- sügavus: sügavamas otsas 1.80, madalamas 1.05
|
|
||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Nõmme ujula
Vabaduse pst. 156 Tallinn 10911 Fax 6777600 Ujula
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||
|
Pelgulinna Gümnaasiumi ujula
Mulla 7 Tallinn 10611 Telefon 6733443 Fax 6733443 Ujula
|
|
Tallinna Inglise Kolledži spordihoone ujula
Pärnu mnt. 13 / Estonia pst. 10 Tallinn 10148 Ujula
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||
|
Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi ujula
Järveotsa tee 31 Tallinn 13520 Telefon 6180110 E-post Ujula
|
|