Kullo Lastegalerii – meeleolukas koht väikestele ja suurtele

DORNSE

DORNSE – keskaegse kaheruumilise (diele-dornse tüüpi) hilisgooti kivielamu (15.-16.saj.) tagumine elutuba. Ruumi küttis keldris asetsev hüpokaustahi mille kerisekividelt pääses kuumenenud õhk elutuppa kuue ava kaudu ahju katvas paeplaadis. Kütmise ajaks suleti avad kivikorkidega. 16. sajandist pärineb praeguseks osalt säilinud kamin, mille portaalil on omaniku initsiaalid. 16./17. sajandil oli idaseinas lai kaksikaken, mille sillust toetas keskelt renessansiajastule iseloomulik ümar dekoratiivne kivisammas. Hiljem ehitati selle asemele massiivne kivipost. Uurimistöödel avastati sellesse postisse müürituna varasema kivisamba kapiteel neegerpühakule Mauritiusele iseloomuliku portreega, mis viitab majaomaniku seotusele Mustpeade vennaskonnaga. Kapiteel on praegu umbkaudu algses kohas eksponeeritud. 1981.-83. a. restaureerimistöödel avastatud, 17. sajandil maalitud palklael on eriti laiadt talad. Ruumi põhjaseinas on keldrisse viiv müüritrepp. Seinaõnarused lääneseinas tähistavad magamisasemete asukohti.Dornse põrand oli algselt paeplaatidest, mis olid paigaldatud keldri lae tiheda paigutusega taladele. Akendest avaneb vaade siseõue.

PRUDENTIA SAAL

Dornse võis algselt olla ühekorruseline, keldriga. 17. sajandil ehitati dornsele teine ja kas kohe või hiljem ka kolmas korrus. Ülakorrusele pääsemiseks ehitati dielesse dekoratiivne puutrepp. Dornsepealne kamber oli kaunis barokne ruum, kuhu 18. sajandil lisandus lõuendil laemaal ja tol ajal moodne glasuuritud pottidest ahi.
Laemaal „Prudentia“ (õli, lõuend, 5,8 x 6,4 m, tundmatu meister 18.saj. kolmandast veerandist) avastati hoone uurimise käigus 1980. aastal. Maal ootas kaua konserveerimist ja 22. märtsil 2000. a. paigaldati lõpuks endisele kohale. Kreeka mütoloogia ainelise maali keskseks figuuriks on tarkusejumalanna Prudentia temale iseloomulike sümbolite – peegli (ettenägelikus), mao (kavalus) ja avatud raamatuga (tarkus). Jumalannat ümbritsevatel pilvedel on kaks inglit, maali ääristab reljeefse barokkornamendi kujutis.

HALL (dornsealune) KELDER

Kuninga 6 hoonestuslugu on iseloomulik paljudele Tallinna ja ka Riia kinnistutele. 14. sajandil, kui valdavaks olid veel puithooned, läks moodi ehitada krundi sügavusse suhteliselt tulekindlam väike kivihoone, nn. stenhus. 15. sajandil hakati stenhuside ja tänavajoone vahele ehitama suuri, keldriga kivielamuid, mille põhikorruse ruumi nimetati dieleks. Endine stenhus jäi keldriks ja selle peale ehitati eluruum dornse. Seetõttu on ka dornse põrand paljudes majades diele põrandast kõrgemal. Dornsealusesse keldrisse ehitati hüpokaust-ahi, mille abil ülemist elutuba köeti. Ahju suits juhiti müürisisese lõõri kaudu mantelkorstnasse. Dornseehitati mõne meetri võrra põhja poole pikemana kui oli olnud algne stenhus. Stenhusi põhjaseina kunagine asukoht markeeriti restaureerimistööde käigus ruumi paeplaatpõrandas. Ruumi läänesein on laotud osalt savimördiga, nähtavasti tõkestamaks Toompea poolt tulevaid veesooni, mis praegugi kulgevad maja all, ainult sügavamal kui vanasti. Ruumi põhjaseinas olev müüritrepp viib üles dornsesse. Keldrist hoovi viiv ukseava on läbi murtud 1981.-83. a. restaureerimistööde ajal tolleaegsete tuletõrjeorganite nõudel.

VALGE (dielealune) KELDER

Keldril oli algselt palklagi, mille peal on diele paeplaatpõrand. Ruumil oli paeplaat- või muldpõrand.
Dornse- ja dielealuse keldri vahelisse läbikäiku avaneb hüpokaust-ahju suu. Ahjusuu kõrval on väike nišš, kuhu kütja asetas ruumi valgustamiseks küünla või laterna. Küttepuid hoiti tõenäoliselt dielealuses keldris.
Dielealusest keldrist (samuti kui dielest) on vaheseina ehitamisega 17. sajandil eraldatud väiksem, idapoolne osa. Selles ruumis, hoone kirdenurgas, on tellistest laotud ja krohvitud lampkast fekaalide kogumiseks. Lampkasti kohale suubub II korruselt, endisest käimlaruumist lähtuv vertikaalne, paksudest laudadest käimlatoru. Selle keldriruumi kaudu, läbi tänavapoolses seinas oleva luugi käis fekaalide väljavedu. Lampkasti kõdunenud täitest leiti kaks katkist, 19. sajandist pärit messingist seinabraad. Kaevamistöödel selgus ka, et veel varasem, puust lampkast oli asunud samas, kuid teisel pool välisseina, hoovis.

MANTELKORSTEN

Diele loodenurgas olev mantelkorsten toetub seintele ja kagunurgas erandlikult sihvakale, ühes tükis kivisambale. Muidu on Tallinna mantelkorstnate nurgasambad jämedamad ja laotud rõhtsetest paekividest. Ülespoole koonduv mantelkorsten läbib kõiki korruseid, ulatub pikalt katusest välja ja lõpeb sademete eest kaitsva kivist, võlvitaolise katusega. Kesk-Euroopast imporditud mantelkorsten oli algselt alt kuni üles lahtine. Sellest ka ütlemine, et kõrgest tornist võis läbi korstna alla, kõrvalmaja kööki vaadata (kiek in de kök). Meie põhjamaine kliima sundis peagi mantelkorstnaisse vahelagesid ehitama tõkestamaks ülalt alla valguvat külma. Vahelagesid tehti nii puust kui tellisvõlvina, suitsu ja praelõhnade ärastamiseks tehti laesse luuk. Keldris asuva hüpokaust-ahju suits juhiti külgnevasse kiviseinasse ehitatud lõõri kaudu mantelkorstnasse ülalpool vahelage. Kui 17. sajandil varustati ülakorrusele ehitatavad eluruumid ahjudega, siis juhiti samasse ka ahjude suits. Milline võis välja näha köögi kolle, selle kohta meil kindlaid andmeid ei ole. Jõelähtme köstrimaja mantelkorstna aluses köögis säilinud kolded sarnanevad kaminaga, mille suits juhitakse lõõri kaudu üles, vahelae peale. Kuninga 6 mantelkorstna seinasse on II korrusel tehtud väike luuk huvilistele mantelkorstna põneva siseruumi vaatlemiseks.